Koutetsujou no Kabaneri (2016)

[cenorig]

Stuudio: Wit Studio
Re¾issöör: Tetsuro Araki
Episoode: 12
Ilmunud: kevad 2016

Bakas ei ole juba ammu ühtegi arvustust ilmunud. Seda enam on mul kahju, et lõhun tava üksnes selleks, et kirjutada ühest äärmiselt keskpärasest animest.




Üsna pea peale linastumist sai Koutetsujou no Kabaneri (KnK) hüüdnimeks „Shingeki no Trains“. Teravmeelitsejad viitasid mõistagi asjaolule, et KnK sü¾ee on enamjaolt „Attack on Titani“ variatsioon. Seekord siis aurupungilikus maailmas, kus eraldatud kindlustes paiknevaid inimasustusi ühendavad raudteed ja neil sõitvad soomusrongid. Teistlaadne transport ei ole lihtsalt mõeldav maailmas, kus elutsevad kabenedeks hüütud kiired ja ülitugevad zombid. Juba pilootepisood järgib SnK struktuuri, kus kabaned esimese linna tormijooksuga üle võtavad, enamuse nakatavad ning peategelased Koutetsujou nime kandva rongiga pagema panevad.

Sarnasus SnK-ga on taotluslik ja on seda täiesti varjamatult. Nii SnK kui KnK loojaks on Wit Studio – Production I.G tütarettevõte, mis teenis oma koha animestuudiote hulgas peaasjalikult tänu SnK meeletule rahavoole. Sarnase frantsiisi loomine, liiatigi originaalse teose baasil, pani mõistagi produtsentide suud vett jooksma. Seetõttu kordavad oma rolle nii re¾issöör Tetsuro Araki, stsenarist Hiroshi Seko kui ka helilooja Hiroyuki Sawano. Isegi avamuusika üritab jäljendada SnK avalugude eepilisust, kuigi üleprodutseeritult ja seetõttu edutult. Edutuks jäi lõpuks ka SnK „ime“ kordamine.

KnK oli anime, millest oleksin kirjutanud esimese-paari osa järel pika ja kiitva teksti. Hea, et ma oma plaanide täideviimisega venitan. Vastasel juhul pidanuksin kirjutama tagantjärgi samaväärse vigade paranduse. Esmapilgul oli KnK maailm - aururongide ja suruõhurelvadega shogunite-aegses stiilis Jaapan - põnev ja omanäoline. Samuti paelus idee sü¾eest, mis toimub liikuvas rongis, seega muust eraldatud ja ulatuselt piiratud ruumis. Enam kui tihti ei saa animede loovestjad usutava ja elava maailma loomisega hakkama. Kui aga sundida needsamad loovestjad tegutsema piiratud ruumis ja jätta neile mõtete laialivalgumiseks vähe võimalusi, on loodud paras pinnas sisemiste annete õitsemiseks. Eelkõige võiks oodata suuremat tähelepanu tegelastele ja nende omavahelistele suhetele.

Kahjuks ei olnud pinnas sobiv ning ilmselt olid ka sisemised oskused liiga kidurad. Koutetsujou võtab omanimelises sarjas kolmandajärgulise rolli, enamus tegevusest toimub nö rongipeatustes. Nagu arvata võiski: eluolu nendes peatustes ei ole ei veenev ega huvitav. Ka rongile naastes on keeruline tunda ühegi tegelasega suuremat sümpaatiat või huvi nende käekäigu vastu. Loo edenedes lisanduvad tegelased on juba tüütavalt arhetüüpsed, eriti põhipahalase kujul.

Ma ei prooviks hakata vigu üksipulki lahkama vaid võtaks kokku selle, miks puudub KnK-l SnK võlu. Nimelt SnK-d läbib teatud pinge ja traagika, mis seisneb asjaolus, et titaanid on igas kakluses pea eranditult tugevamaks pooleks, ka osavaimate tegelaste kõrval. KnK-s on teatud tegelastel aga shonenlikud ülivõimed. Ülivõimed iseenesest on loos põhjusega, kuid see ei muuda nende olemasolu tulemust ja mõju tegevustikule. Kui üks kangelanna läheb nimme zombikarja keskele akrobaadina karglema, et kolle tuima näoga teise ilma saata, langeb ka pinge. Siis peavad loole särtsu andma juba uued kollid, ülivõimetega inimesed vastasleeris jne. Aga defibrillatsioon ei aita, kui südametegevus on lakanud.

Siiski ei saa jätta mainimata anime kunstilist külge. Kuigi animatsioon jääb läbivalt keskpäraseks (seeria alguses leidub ka kõrghetki), on disain astunud välja just kui mõnest üheksakümnendate paremast OVAst. Tegelasdisaini autoriks on legendaarne Haruhiko Mikimoto (Macrossi seeriad). Säärane vanema anime stiil on eriti tunnetatav peategelase, tema prillide ja juuksepahmaka puhul. Tehnoloogiat on kujutatud detailselt, samas aurupungile sobilikult robustselt ja roosteselt. Lisaks on näha viietoonilist varjutust [1][2], mis mõjub kaasaegsete monotooniliste nägudega harjunud isikule kummastava kontrastina. Igal juhul kinnitab KnK, et digitaalne animatsioon ei pea käima käsikäes viimasel kümnendil tavaks saanud stiiliga. Ja visuaalne külg olgu siis lõpetuseks ka üks põhjus KnK vaatamiseks. Aga mitte rohkem kui paar osa.
_________________
xyz

[Ummi]

Ma nimetasin selle sarja üpris kiiresti (hästi kavalalt) rongiõnnetuseks, aga see on ilmselt pärast Mob Psychot selle aasta kauneim anime ja kaugelt parima tegelasdisainiga anime, kui Sakamoto-kun poleks igat pidi ideaalne mees.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[erik_schults]

See anime meeldis mulle. Kuigi plothole oli hunnikute viisi, (Eriti lõpus.) aga sellegi poolest oli väga lõbus multikas.
_________________

Anime-Planet.com - anime | manga | reviews