Rokka no Yuusha

[erik_schults]

Ei noh isegi kui foorum on nagu surnuaed, tunnen ma vajadust seda seeriat jagada.
Ma ei ole viimane aasta animesi vaadanud. Pole lihtsalt põhjust näinud kuni ma sattusin selle anime peale

Rokka No Yuusha on jutt maailmast kus iga 300~ aasta tagant ärkab ellu deemoni kuningas kes tahab palju halba teha. Tema vastu valib Saatusejumalanna 6 kangelast kes suudavad teda jälle peatada.
Meie peategelaseks on "Adlet" kes kutsub ennast maailma tugevaimaks meheks. Ja temal õnnestus saada üheks kuuest kohast kangelaste hulgas.
Peategelane kes oma suure peaga pandi vanglasse esimeses episoodis sai päästetud printsessi poolt kes samuti valiti üheks kangelastest.
Siis algab rännak printsessiga asukohta kus kangelased on tavapäraselt kokku saanud ja alustaksid oma rünnakut. Ainult see rännak saab olema palju raskem kui arvata oli.

Ma pean tõesti ütlema, et selles animes on uskumatult huvitavad tegelased ja kõige parem osa sellest on see, et see muutub viimase 7~ episoodi jooksul mystery animeks kus nad peavad reeturit otsima ja ma pean nentima, I didn't see the twist coming. Ja lisaks on see, et reeturi otsimisel tuleb välja ikka päris mitme tegelase kiiksud (Ja neil on ikka päris palju kiiksusid.).

Ainuke jama on see, et see on 12 episoodi pikk ja mul on tõesti tunne, et see oleks võinud olla pikem, sest kohe kui asi tundus algavat, siis anime juba lõppes.


_________________

Anime-Planet.com - anime | manga | reviews

[cenorig]

Ka minu meelest üllatavalt hea anime.

Esimesed osad lõid tugeva vundamendi, millele rajada tugevalt leierdatud kangelaste kollitapulugu. Tegelased olid omamoodi huvitavad, mistõttu sai siiski edasi vaadatud. Võiks arvata, et neljanda episoodi kanti on see õige paik, kus lugu hakkaks liikuma kulminatsiooni ehk kollikuninga tapmise poole. Kuid siis sai sellest äkitsi suletud ruumi müsteerium ja läks nii lõpuni välja. Aga huvitav oli, ei saa salata.

Baseerub LN-il, nii et lugu kui selline saab lõpus alles hoo sisse. Ja teise hooaja saabumise tõenäosus on, nagu Jaapanis kombeks, mingi Jupiteri ja kuu vahelise asimuudi määrata.
_________________
xyz

[Ummi]

Rokka no Yuusha on päris äge anime. Ma nüüd kirjutan sellest essee või midagi.



Esiteks on tegu puhtaverelise jaapani fantaasiaseiklusega, kus on kombeks igasugu eri kultuuride motiive mugandada ühte suurde keedupotti (umbes nagu Hiina). Seekord oli supp maitsev, võib-olla vajab natuke soola. Anime algab antiikaja lähisida stiilis turniiril, kus otsitakse potentsiaalseid kandidaate jumalanna kangelasteks, et võidelda kuradite ja vanakuradi vastu. Adler, maailma tugevaim inimene, trügib sinna sisse ja kasutab oma mustkunstitrikke ja võitlustehnikat, et kahele allesjäänud võistlejatele kaks-null teha. Teda muidugi ei oota au ja kuulsus, vaid kongiseinad ja vangistus. Õnneks püüdis ta printsess Nashtanya pilgu, kes korraldas talle stabiilse õunavoo, et ta oma jõudu ei kaotaks.

Ühel ööl ärkab vanakurat ellu ja kogu kontinenti katab punane taevas. Adleri käele ilmub jumalanna märk, mis tähendab, et ta on valitud üheks kuuest kangelasest, kes peab vanakuradile tuult alla tegema minema. Peatselt saabub Nashtanya, kes valiti samuti kangelannaks, ja aitab Adleril põgeneda. Siin algab kiireloomuline seiklus, hästi animeeritud võitlused ja järk-järguline tegelaste tutvustus.



Teiseks asjaks mis mulle siin animes meeldib on kiiresti kohaletoimetatud toonimuutus. Kuigi mulle hullult meeldivad seiklusanimed, nad kipuvad olema aeglaseloomulised ja tihtipeale episoodilised. See lugu on selgelt ühes tükis, võib-olla veits perversselt cliffhangerite peal ülesehitatud, aga siiski üks konkreetne lugu. Toonimuutus tekib siis, kui seitsmes kangelane stseeni astub ja järsku on tegemist mitte seiklus-fantaasiaga vaid müsteerium-põnevikuga ning senine leigemat sorti kuradite peal trampimine muutub intensiivseks kangelastevaheliseks võitluseks nii võimete kui sõnadega. Meenutab natuke seda, kui Orochimaru Narutos esimest korda välja ilmus.

Ma pean küll ütlema, et tegelastel on küll palju substantsi, aga nad on minu maitse jaoks üksteisest natuke liiga erinevad, sellises tegelasstampide mõttes. Heroiline peategelane, hüperaktiivne printsess, noor tagasitõmbunud emopoiss, Ruri-chan jne. Nad meenutavad natuke kellegi ostunimekirja. Õnneks pole ükski neist päris ühemõõtmeline, tegelastele antakse küllalt aega enda tagamaid ja isiksust näidata. Vahel läheb asi juustuseks, aga see on selline hea juust, sest ka vaataja peab koguaeg mõtlema, kes on reetur ja mis kedagi motiveerib.



Nüüd, üks asi millest mul küll siiber on, on flashbackid. See algas ühe võitlus-koolianime ajast, kus pool sarja oli üks suur flashback mingitest tegelastest kellest ma ei hoolinud, ja jätkus narutode ja kõikide teiste jobudega kes tahavad oma meenutusi ekraanil näidata. Mulle meeldib lihtsalt kuulata kellegi suust, mis tema sõnul toimus, mitte kivisse raiuda et noh nii läks. Rokka no Yuushas on flashbackid ainult peategelasel, mis on müsteeriumi mõttes head - ei näe rohkem kui ühe tüübi perspektiivi ja saladusi - aga neid oleks võinud minu arust ausalt öeldes mitte olla. On ka häid viise kuidas flashbacke kasutada, näiteks näidata episoodi alguses kellegi minevikku, et luua kontekst tema reaktsioonidele. Siin algas asi halva unena ja jätkus jutuajamises, aga jättis mageda mulje.

Soovitan vaadata, kui just väga ei häiri jaapani fantaasia teema. Lühike anime, 12 osa, sisaldab proloogi ja esimest peatükki mingist suuremast loost, aga hoiab väga head rütmi ja lõppeb rahuldustpakkuvalt. Taustaloos on natuke kellegi tagumikust välja tõmmatud elemente, aga kui sellest mööda vaadata, siis põhiteema on väga kõva, nagu kõvastunud juust.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[cenorig]

[Viru]

[erik_schults]

[Viru]

[erik_schults]