Now and Then, Here and There

[tyger]

®anr: Seiklus, Draama, Fantaasia, Sci-Fi
Pikkus: 13 episoodi
Aasta: 1999-2000


Shu on lõputult positiivne poiss, kelle hobiks on kendo. Tal on ka silmarõõm, kelle südame võitmiseks üritab ta kendos võita viimase kavaleri. Kõik aga ei lähe plaanitult ning peagi variseb kogu poisi kogu senine maailm kokku. Kõik saab alguse päikeseloojangu saatel toimuvast kohtumisest kõrgel vabrikukorstna otsas. Seal märkab poiss istumas müsteerilist tüdrukut. Entuasistlikult alustab Shu vestlust, kuid ainult nimi õnnestub tal tüdruku käest kätte saada ja sedagi huulte pealt lugedes. Siitpeale hakkavad sündmused pöörase kiirusega arenema ja peagi leiab poiss ennast alternatiivsest kõrbemaailmas, kus valitseb sõda. Mida kauem viibib Shu seal, seda raskemana näib olukord ja peagi tundub, et ta on ainukene täiel mõistusel inimene. Kas ja kuidas tuleb poiss toime maailmas, kus röövimised, genotsiid, veepuudus, laste väärkohtlemine ja nälg on igapäevased asjad ning kas tal õnnestub koos oma esialgse reisikaaslasega veel põgeneda?


Shu

Now and Then, Here and There on suhteliselt hea ja origaalse sisuga anime. See räägib intrigeeriva loo seiklusest läbi alternatiivuniversumi. Peamiseks teemaks on sõda ning selle koledused. Antagonistiks on vastläbiviidud revolutsiooni käigus riigi valitsejaks saanud pahalane, kes on ka suure... sõjamasina(üleval pildil taustal) komandör. Pahalase eesmärgiks on selle sama eelmainitud tüdruku kätte saamine, kuna tema võime vett luua tuleks talle kasuks maailma vallutamisel. Esimene pool animest toimubki selles massiivses leiutises, millel on oma, peamiselt lastest koosnev sõjavägi. Üldiselt on animes vähe tagatausta maailmas toimuvast, on vaid teada, et pahalane, kes on mingi riigi valitseja, tahab üle võtta kogu maailma, poolenisti ahnusest, poolenisti lihtsast hullusest ja paranoiast.


Tüdruk, tänu kellele kõik alguse sai

Läbivaks peategelaseks on Shu ja tema lõputu positiivsus ning ta ustav kepp, mis 13 episoodi vältel alati poisi truuks sõbraks ning lemmikrelvaks jäi. Kuid on ka teisi tegelasi, enamus neist silmapilguga eristatavad kas kurjana või heana. Tegelaskond on värvikas, kuid koosneb peamiselt lastest. Animes on rõhku pandud sellele, et ka vaatajad tunneksid sama, mida tegelased. Olgu see siis äng, viha, kurbus, hirm.


Vaade

Olgugi, et tegemist on milleniumivahetuse animega, on animatsioonistiil ikkagi rohkem 90. moodi. Ümarad näod ja suured kõrvad oleks siis võtmesõnadeks. Sellele vaatamata oli anime joonistatud hästi: karakterid olid sümpaatsed ning kui oli vaja kujutada midagi suurt ja võimast, nagu eelmainitud sõjamasin, siis tehti seda hästi.


Sõjariist

Üks aspekt, mille ma üle endamisi praegu imestan, on see, et praegu ei tule mul taustamuusika üldsegi meelde. Mitte ühtegi pala ega meloodiat ei ühestki stseenist. Kas see oli nüüd hästi tehtud taustamuusika või minu enda tähelepanematusest, kes seda teab. Küll aga ma tean seda, et OP oli hea, vast küll natukene igav, aga samas tuvustas ja aitas meelde jätta karaktereid ning ED, kontrastiks kõigele eelnevale, oli suurepärane.


Sest kõigile meeldivad robotid ja ussid ja ussrobotid

Kokkuvõteks oli Now and Then, Here and Now üks suurepärane viis oma aega sisustada. Sai nähtud nii äktsionit, draamat kui ka põnevaid kohti alternatiivmaailmast. Esines küll hetki, mis ei olnud just kõige loogilisemad. Kohati tundus, et Shul olid ebainimlikud võimed, aga lõppude lõpuks polnudki loo idee olla loogiline, vaid kujutada elu veidikene teistmoodi. Igatahes mulle meeldis ja soovitan kõigile, 4/5.


.
_________________
Animelist ver5.

[Inuisenpai]

Üks mu lemmikuid animesi.Selle anime sisu on tõeliselt kirjeldamatu.
Vägagi kirjute probleemidega,huvitavate karakteritega,
suht hästi animeeritud,sisse imev story jne.

[cenorig]

Ajendatuna sellest teemast panen siia paar sõna kirja. Algselt kirjutasin postituse viidatud teemasse oma muljetamise jätkuks, aga siis otsustasin postituse poolitada ning siia trükkida, sest tygeri ülevaade on täitsa pädev ja sümpaatne, ma ei taha seda siia üksinda nukrutsema jätta, samuti ei tahaks jätta muljet, et bakas pole sarja näinud rohkem kui kaks inimest. Kes teab, ehk saab isegi diskussiooni tekitada?

Teemas oli arutlusel vana ja uue anime head ja vead ning mul tekkis asjakohane küsimus, et kuigi halbu animesi oli ja häid oli ja keskpäraseid oli ka, siis äkki näitaks kvalitatiivset erinevust nende kategooriate omavaheline võrdlus tänapäeva ja mineviku vahel. Puht tunde põhjal ja pikemalt vaagimata ütleks, et kui anime on ikka sitt, siis ei ole eriti vahet, kui sitt see on. Samuti keskpäraste animede puhul - igav anime paari põneva hetkega jääb vist alati sisus samasuguseks.

Kuid! Miski kripeldab minus ja tahab öelda, et vanad "head animed" tänapäevaseid "häid" siiski omavahelises võrdluses tunduvalt ületavad. Mind panigi sõna võtma see, et ma ei oska viimaste aastate animede hulgast tuua midagi esile võrdluseks (muidugi omas kategoorias) sellise suurepärase draamateosega nagu Now and Then, Here and There, mis nimetatud teemas Komisjoni poolt auväärse hõbemedali sai.

Animatsioon pole siin sarjas just silmapaistev, ometi loob ta raskeid ja eksistentsiaalseid küsimusi esitades tabavalt ühe kurbmänguliku loo, mis pikemaks meelde jääb ja mõtlemist pakub. Animatsiooni vaesuse kaalub üles maailmaloome, disain, palett ja harukordsetel hetkedel varjudest piiluv muusika, millega, muide, võttis hoogu nooruke Taku Iwasaki (ja kui eimidagiütlev hoovõtt see alles oli!). Ma sisu kohalt pikemat juttu ei tee, ma arvan, et sisu teadmine esimesest osast kaugemale polegi vajalik. Tahtsin vaid öelda, et see on hea anime ja väärib kindlasti veel mõne episoodi "proovimist", enne kui maha kanda võib. Soovitan! Kripelduse lõpp.
_________________
xyz

[shadowman]

Selle hõbemedali võiks vabalt kuldmedaliga asendada, sest see teine anime, mis kõrge hinde sai, oli 3-minutiline jabur komöödiaepisood, mida tegelikult normaalse pikkusega sarjadega ühte kategooriasse hästi panna ei saagi.

Minu enda hinnangul oli Now and Then, Here and There täiesti kindlalt parim nendest animetest, mida me tollel õhtul vaatasime. Selles osas jäigi mul tegelikult natuke kripeldama, et äkki peaks sellele ikkagi võimaluse andma. Väga vaimustuses ma sellest esimesest episoodist nüüd ka ei olnud, aga kui sa ütled, et see on hea anime, siis ma usun sind ja tõstan selle oma lõputusse to-watch listi. Mõnusalt lühike on see ka, nii et miks mitte ära vaadata.