Organiseeritud religioon

[tvk_]

[cenorig]

Mu esimene reaktsioon oli ka ohe. Siia oleks genkyt vaja, aga samas ei suutnud minagi lõpuks aru saada, nagu selliste vaidluste puhul tavaks on, mille üle jageletakse.

Hea siiski, et lõpuks üks osapool meelde tuletas, et ühtset kristlikku dogmat ei ole olemas. Skismadega on kirik aegade jooksul jagunenud korduvalt ja vähemalt õigeusk, katoliiklus ja protestantlikud kirikud on täiesti eripärased. Teiste religioonide puhul sama.
_________________
xyz

[Aarne]

Aga seda, et...

_________________
I dropped Clannad harder than Skrillex will ever drop the bass.

[Soobel]

Väga pinnapealne, aga väga äärmuslik jutt. Nagu seisneks usk pühakirjajärgimises, kohustusliku annetuse tegemisest, sealihast, viinast jne hoidumisest.
Seepeale küsiks, et kas Jumal - oletame, et tegu on igas dimensioonis ja igal alal täisuliku, hea ja läbinägeliku olendiga - laseks su pärast surma paradiisi, kui oled küll elanud punktuaalselt pühakirja järgi, aga hinges oled ikkagi viimane mölakas?
_________________

[Piu]

Kusjuures ma vaatan ka, et asja point läks täiesti käest ära.
Originaalis tekkis vaidlus selle ¨ule, kui ma väitsin, et on väga pajlu olukordasid, kus religioon teeb head nii suures mastaabis kui ¨uksikisiku seisukohast, aga Flasher kuulutas, et k6ik (organiseeritud) religioon on halb.
Ja siis läks asi muidugi tähenärimiseks faktide osas... P6hiliselt hakkas mind häirima see "6ige kristlase" jutt.
_________________

[genky]

*muheleb ja vaatab pealt*

Organiseeritud religioon on nagu iga teine organisatstioon. Kuidas ta käitub või kui hästi tal läheb sõltub suuresti sellest, kes ja kuidas seda juhivad.

Dogmad on olemas, kuid üldiselt religioonid ei nõua Piibli pimesilmi jälgimist. Kui katoliikluses on Vatikan tõlgenduse suunaja/otsustaja, siis protestantluses on see jäetud eelkõige inimesele endile. Ehk ka põhjus, miks protestantlusest kasvas välja nii palju erinevaid ususuundi, millest päris mitmed on ekstreemsemad (nt The Church of Christ, mis päriselt nõuabki sõnasõnalist Piibli tõlgendamist).

Ma ütleks pigem, et nähes kuivõrd inimesed üle maailma ikka usuvad jumalatesse või kui kiivalt nad nendest ideedest kinni hoiavad, siis reaalsuses on, et neil inimestel on seda vaja. Olgu psühholoogilised põhjused mis tahes. See ei pruugi aga alati olla seotud sellega, et ei soovita vastutust, kuigi see on äärmiselt mugav viis. Nõustun Andreiga selles osas. Aga nii jäik ma ka ei oleks. Religioon pakub seletusi kohtades, kus teadus seda hetkel ei suuda või ei hakkagi suutma. Inimloom on selline, kes üdjuhul tahab kindlust ja püsivust. Teadus on kogu aeg muutuv ning äärmisel ebakindel.

Aga olgu öeldud, et kuigi nt katoliiklik kirik on mõnes teemas absurdselt teadusvastane (kondoomid vs AIDS nt), siis on nad samas ühed kõige teaduslembelisemad. Neil on oma teadusakadeemia, neil on palju teadusnobeliste, Suure Paugu teooria käis välja katoliiklik preester ja neil on ka usu ja teaduse seos konkreetselt sõnastatud: "159 Faith and science: "Though faith is above reason, there can never be any real discrepancy between faith and reason. Since the same God who reveals mysteries and infuses faith has bestowed the light of reason on the human mind, God cannot deny himself, nor can truth ever contradict truth."37 "Consequently, methodical research in all branches of knowledge, provided it is carried out in a truly scientific manner and does not override moral laws, can never conflict with the faith, because the things of the world and the things of faith derive from the same God. The humble and persevering investigator of the secrets of nature is being led, as it were, by the hand of God in spite of himself, for it is God, the conserver of all things, who made them what they are.""


Also... ateism on samamoodi religioosne väljend nagu on mistahes usuline väljend. Selle eksisteerimiseks on kõigepealt vaja usku. Selleks, et eitada Jumala olemasolu peab kõigepealt kusagil olema väide, et Jumal eksisteerib.Ühtlasi sõltub siin asi ka sellest, kuidas sa religiooni kui mõistet tõlgendad. Religioonisotsioloogia kohaselt on mõiste 'religioon' laiendatav ükskõik millisele suunale, millel on teatavad omadused.

Sarnaseid religioosseid käitumismudeleid ja mõtteviise kohtad sa usklikes, teadlastes, muusikafännides, looduskaitsjates, tervisliku toitumise kummardajates jne. Neile kõigile on omane mingi 'jumaluse' või 'ülima idee' pooldamine ja järgimine(idee kuulutamine, riietus, eluviis, sõprade valik). Olgu selleks siis Jumal, looduslikud teooriad, Justib Bieber, PETA või sojapiim. Ka äärmuslikkus väljendub neis kõigis samade vormide näol (olles mõnes punktis tugevam kui teises): dogmad, probleemide eitamine, millegi ülistamine, muutuste eitamine, valmisoleks ligimesele liiga tegema oma eesmärgi nimel, meie-nemad maailmapiplt. Ja ma veelkord rõhutan, ma räägin nende punktide puhul äärmustest ja äärmused on vähemuses. Nemad lihtsalt oma tegevusega torkavad rohkem silma ja ühes grupis võib neid olla rohkem kui teises.

Paduateistiga on sama mõttetu seinavaidlus kui paduusklikuga. Must-valge maailmapilt on nende mõlema ühine omadus. Eesmärk võib neil erinev olla, aga muu on sama.

Mind tegelt huvitaks kuulda, mis on sul öelda organiseeritud budismi kohta, Andrei.


Vabandan, kui tekst väga hüplik. Mõtted ei püsi paigal pärast mõnetunnist und.
_________________
Asashio | AniMatsuri | MyAnimeList

[Ummi]

Minu meelest on organiseeritud kristlus tore, see on nagu jumbo-pakett inimese sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamiseks: sa kuulud kuhugi gruppi ja sul on ühiste huvidega sõbrad-tuttavad kellega sa regulaarselt hängid (kogudus); sa saad muredega paremini hakkama, kas siis rääkides jumalaga palvetes või kasutades kiriku built-in sotsiaalabiteenust; sul on alati millegi nimel elada, kas siis teenides jumalat või enda huvi paremale surmajärgsele elule; iga püha on sinu jaoks palju tähendusrikkam kui tänapäeva tüüpiline suhtumine neisse kui kommertsüritustesse; kui midagi läheb halvasti, saad kellelegi loota; kui midagi läheb hästi, saad kedagi tänada; ja sa saad käia kirikus millegi muu pärast kui ilus arhitektuur. Igasuguseid häid asju annab välja mõelda, ma ei näe põhjust kogu kontsepti mahategemiseks.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[Hypno]

Kellel aega on kuid und mitte, vaadake seda debatti: http://www.youtube.com/watch?v=d5OMNPmoVAw

Tegemist on Intelligence Squared korraldatud debatiga, mille teemaks "is the Catholic church a force for good?", kus vastamisi on poolt - Abuja (Nigeeria pealinna) peapiiskop ja Briti konservatiivne (nais)parlamendiliige, ning vastu näitleja Stephen Fry ja ajakirjanik Cristopher Hitchens.
_________________
My Anime List

[Yoshy]

Soobel võttis teema oma esimese kahe lausega väga hästi kokku.

[Flasher T]

[erik_schults]

Organiseeritud religioon lihtsalt kasutab inimeste sooviliku mõtlemist ära.
Kirikust käivad läbi hiiglaslikud rahasummad, ning üks osa inimeste palgast läheb ära kirkule (Ameerikas, ei tea kas eestis on sama.). Seda ei tohiks juhtuda, aga juhtub.

Fakt on selles, et suurem osa asju, mida kirik kasutab ''tõendina'', et nende usk on õige, või midagi, on tõestatud valeks. Probleem seisneb selles, et kui jumala ''kinnisidee'' hakkab piirama inimeste mõtlemist, ning muudab need ignorantseks igasuguste uute avastuste vastu, siis ütlen ausalt, et kirik on jama.

Kirik peaks rohkem käima klubide alla. Väga laiarindeline klubi, millel on oht inimese mõtlemist segada, aga sellegipoolest klubi.

Kui inimest rahuldab mõtlemine, et ''Keegi vaatab minu üle, ning küllap lähevad asjad paremaks'', ning hoiab inimest hulluks minemast.. Siis on asi OK. Aga kui aus olla, siis ütleks, et kogu see jumalavärgendus on jama, ning ega ma sellist soolapuhumist küll ei poolda.
_________________

Anime-Planet.com - anime | manga | reviews

[Soobel]

...ja siit leiame ka läbimatu barjääri, kus ühel pool on endas kindlad skeptikud ja teisel pool need, kes on tunda saanud (kristlased nimetavad seda valgustatud saamiseks).

Mulle tundub, et asi on ikka teisipidine: mitte, et Jumal oleks välja mõeldud lihtsameelsete koorimiseks, vaid et pahatahtlikud ja ebasiirad lihtsalt on kasutanud Jumalat ligimeste koorimiseks. Nagu nad muidki igasugu ühiskondlikke liikumisi - värke on ahnitsemiseks kasutanud.
_________________

[erik_schults]

[Envy]

Ainuke kristlane oli see, kes risti löödi.
Me valasime loomade ja vastsündinute verd, et rahuldada oma esivanemate vaime, jumalaid. Me ohverdasime iseenda - oma tahte, vabaduse ja tugevuse. Seejärel ohverdasime me oma jumala ning siin me oleme. Enam pole meil midagi järel ohverdada. Religioossemad kui eales varem. Me kummardame kive, 'mitte-midagit', teadust, füüsikat. Kas järgmiseks ohverdame oma maailma?

[genky]

[erik_schults]

Mäletasin jah, et piibli järgi oli maa vanus kusagil 6000-1000 aasta vahel.
Kindlat vanust pole jah mainitud, aga tuleb arvestada seda, mis piibli järgi juhtus. Vana mees tegi maailma mingi 7 päevaga (Kusagil sinna poole.).

Aga sellegi poolest on mul küsimus. Mis on jumala koht inimese elus? Peale hapra kindlustunde?
_________________

Anime-Planet.com - anime | manga | reviews

[lostinthemist]

Pigem mis on sinu koht selles elus?
_________________
Minu elust ja enesest
Lõuna-Korea filmiblogi

[Random Hero]

Soovitan kuulata: link

Minu arust väga hea argumentatsioon, kuidas kristlase elus on paljugi samasugust, mis iga teisegi inimese elus. Kõige hullem on aga see, et niisuguse elu lõpptulemus on kokkuvarisemine.
_________________
Mulle meeldisid foorumid. Igaühel oli äge avatar ja signatuur.

[erik_schults]

[lostinthemist]

Einoh.
Mulle tundub, et paljud inimesed kardavad tühjust pärast surma ja teadmine, et pärast surma ootab kuldsete väravatega paradiis (see on näide, on teisigi variante - Nirvana jms), võib pakkuda neile leevendust ja kindlustunnet. Sest ju teada on, mis saab, kui inimeselt võtta ära kindel tugi. Asi ei ole ainult elule mõtte andmises.

Näitena võib tuua lähedase kaotamise. Usklik ehk oskab pärast lähedase kaotust paremini leinavalust üle saada ja edasipidi tegutseda, vastavalt õpetusele. Mõeldes, et see inimene on nüüd paremas kohas. Nimetage, kuidas seda soovite. Kuid kõik ei oska ja ei suuda välja välja mõelda, mida edasi teha. Samas, arvata, et usku on vaja selle pärast, et lähedase inimese kaotusest üle saada on natukene naiivne minu arvates. Religioon on miskit palju suuremat ikka.

Hm, et sa ei tembeldaks mind paduusklikuks siis.. Mitteusklik nagu ma olen, suudan vähemalt teist osapoolt mõista kas või osaliselt. Nagu genky ütles, mõnikord on debatt religioonil sama hea nagu seinaga rääkimine. Ma ei teagi, mis ma täpselt öelda tahtsin. Vahet pole. "Pigem mis on sinu koht selles elus" oli rohkem pooliroonia ja -sarkasmiga kirjutatud.
_________________
Minu elust ja enesest
Lõuna-Korea filmiblogi