RAINBOW: Nisha Rokubou no Shichinin

[raidomees]

RAINBOW
Draama
MADHOUSE
26 episoodi
Ilmumisaeg: 02.04.2010 - 29.09.2010


Jaapan, Teine maailmasõda on just lõppenud, elu on raske, kohe päris raske. Inimesed on kas surnud või vaesed ja viletsuses. Sellistes oludes peavad siiski ka lapsed üles kasvama. Eluspüsimiseks tuleb teha igasuguseid asju ja sedasi satuvad kuus poissi ühte asutusse, mida mingi keerulise nimega kooliks nimetatakse. Koolis minu teada konge ei ole, seega mulle meeldiks seda noortevanglaks kutsuda. Nende kongis ootab ees veel üks noormees, kokku saab neid seega seitse.

Rainbow räägib nendest seitsmest noormehest, nende elust vanglas, vanglast väljas ja üleüldisest üleskasvamisest sõjajärgsel perioodil. Kogu anime on üsna tõsisel toonil üles ehitatud, tihti on tõsisust ehk isegi liiga palju, näiteks võib kellegi maitse jaoks natuke liiga palju seksuaalset ärakasutamist olla...

Lapsi tervitatakse kooli...


Ai

Peale selle on kõik halvad tegelased hästi stereotüüpiliste koledate nägudega. Kui need väikesed vead kõrvale jätta, on tegu küllaltki põneva seriaaliga. Minule igatahes meeldis väga.

Kõik noormehed on oma kurva elulooga, kogevad palju pettumusi ja valu, aga on tõelised mehed ja ei anna kunagi alla või kui annavad, siis sõbrad aitavad jälle edasi.

Kõige ägedam on, see et ma kunagi 2010. aasta suvel lubasin, et ma "kohe varsti" teen ühest animest ülevaate, milleks oligi see, aga pole tänaseni viitsinud seda edasi vaadata. Ei viitsinud, aga tegelikult oleksin tahtnud, sest tõesti päris huvitav on.

[Random Hero]

Tegu on teenimatult peaaegu tundmatuks jäänud animega, mille peale oli kulutatud väga palju ressursse. Näiteks on häälenäitlejate kollektiiv uskumatult kogenud - Romi Paku (Edward Elric) Koyama Rikiya (Mamoru Takamura) Ishii Kouji (Garterbelt) jne. Visuaalne külg on väga hea, joonistatud mõnusas sünges aga puhtas stiilis. Ei kardeta vägivalda ega verd näidata.

Just ülim realistlikkus olekski ehk tugev külg. Ei üllataks üldse, kui 50ndate jaapan olekski olnud sama vägivaldne ja ebaõiglane. Ühes kohas animes käis korraks peast läbi mõte "see käitumine pole ju üldse loogiline" ja mõni stseen hiljem sai antud tegelane ettearvamatu käitumise eest sõimata.

Tegelaste omapärad, samas kokkukuuluvus ja autunne olid tänapäeva selgapussitavas ja iga pisiasja üle vinguvas ühiskonnas väga värksendav. Tegu on tõsiselt mehise animega, mida võiks antud mehisuse skaalal isegi Gurren Laganniga võrrelda.

Alguses seda animet vaadates, ei uskunud ma, et auru jätkuks 13, veel vähem 26 osa jaoks, igas episoodis oli lihtsalt nii palju sisu. Kui ekraan tumenes ja tahtsin järgmist osa mängima panna, avastasin, et episoodist on alles pool läbitud. Nii mõnestki ühe episoodi materjalist venitaks mõni teine anime 3-4 osa välja, Naruto Shippuuden aga lausa terve 20-osalise arci. Kui esimene pool oli uskumatult hea, siis teine pool taandus lihtsalt "väga hea" peale - rohkem episoodiline ja vähemtõsine, aga siiski väga heal tasemel.

Lisaks toon välja, et isegi kui ma seda ei vaadanud, siis ma vähemalt kuulasin kõik 26 korda seda hämmastavat openingi

Väike vaheldus kulunud haaremitele ja roosale moe maailmale
_________________
Mulle meeldisid foorumid. Igaühel oli äge avatar ja signatuur.

[ShinNatsume]

Seda animet saab iseloomustada 2 sõnaga: "manly tears"

Aga jah, nõustun peaaegu kõigega, mis Random ütles. Ainuke asi millega ei nõustu on