Omae ga Sekai o Kowashitai nara

[douji]

Omae ga Sekai o Kowashitai nara
(おまえが世界をこわしたいなら / If You Want To Destroy The World)
Kaoru Fujiwara, 1999
josei/horror/supernatural/vampire/romance
3 köidet

Lugesin seda umbes 3 a tagasi. Miskipärast sattusid tollal järjest aina masendavamad mangad ette, mistõttu arvustuste kirjutamine jäi katki. Aga Fujiwara on tagantjärele siiski äravormistamist väärt.

Lugu paistab vähemalt alguses rääkivat kiirsöögikohas töötavast tagasihoidlikust Kanna Koizumist, kes on salaja armunud ühte püsiklienti. Noormees, kelle nimi on Ren Toujou, ei näe välja nagu kiirtoidukoha püsiklient, pigem eeterlik ja salapärane, mistõttu pole tal ülikoolis tüdrukute tähelepanust just puudust. Aga Kanna ei aimagi, et Ren ei käi tegelikult lihtsalt niisama peaaegu iga päev just sealt üht ja sedasama ilma sibulata einet tellimas... jaaaa, kohekohe läheb diibiks ja põnevaks...

Kanna piidleb tundmatut püsiklienti...


...ja uneleb.


Ren vestleb mingi "vana tuttavaga" krüptilistel teemadel...


...ja flirdib ülikoolis tüdrukutega...


...kes ei saa aru, miks nad tema juures veedetud öödest midagi ei mäleta ja ühtäkki aneemia all kannatavad...


Vampiirid, dundundunn.

Lühidalt öeldes, põhjus, miks ma selle sarja lõpuni lugesin, oli lummavalt mõjuv artwork. (Need näiteleheküljed pole vast kõige paremad, oma downloadid olen ammu ära kustutanud, võtsin lihtsalt esimesest peatükist, mis ette jäi.) Kui keegi teab eesti graafikut ja illustraatorit Reti Saksa, siis Fujiwara käekirjas on midagi sarnaselt unelevat, eriti tegelaste näoilmetes. Kuidas suhtuda loo kulgemisse, on maitseasi, mulle tundub, et selline veidi nihkes, hõreda atmosfääriga slice-of-life jookseb Fujiwaral päris hästi, samas võib kellelelgi teisele ehk liiga letargilise mulje jätta.

Aga põhjus, miks ma kahetsen selle lõpuni lugemist: siiani on eredalt meeles, et lugu ise oli nunnule algusele vaatamata uskumatult, lõpupoole katastroofiliselt halb. Nagu rongiõnnetus, millelt ei saa pilku pöörata. Twist, mis lõpuks päevavalgele tuuakse, ja lõpplahendus on lihtsalt masendavad. Enne arvasin, et Mizuki Hakase on tõeline talent lootustandvate tegelaskujude ja lugude ärarikkumise osas, aga Fujiwara kõrval on ta amatöör. Kui poleks näinud, ei usuks. Sarja üsna kõrge reiting on kindlalt selle põhjal, et hindajad pole lõpuni lugenud. Parem vist olekski pooleli jätta. Või, kui Fujiwara käekiri meeldib, siis tema lühilugude kogumik Mukashi no Hanashi on lihtsam ära kannatada kui see. Kuigi kiskus ka depressiivseks ja rappa kogu aeg.

Take that, karmavõlg.
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.

[mimmu]

Olen lugenud seda ja nii mõndagi teist Fujiwarat ja nõustun douji kirjeldusega. Nagu öeldud, siis pikemate lugude poolest on ta tõesti suhteliselt meh, kuid mulle päris meeldisid mõned ta lühilugude kogumikud, nagu näiteks Fetish.
_________________
Onu Vanja kurvad püksid