Miniarvustused

[Trash]

Baoh the Visitor - Baô raihôsha

- Hiroyuki Yokoyama 1989

AnimEigo

Kurjade teadlaste poolt ( nagu alati ) inimestesse istutatud ebamaise päritoluga parasiidid muudavad peremeeskehad võitmatuteks sõjamasinaiks, poolmütoloogilisteks deemoniteks kes iga uue tagasilöögina saadud haava või vigastuse läbi kontsentreerivad veelgi rohkem energiat ja muutuvad tänu sellele järjest võimsamateks. Nagu selliste lugude puhul ikka pääses üks katsejänes plehku ja asus mõne aja pärast kogu laboratooriumi lammutama, makstes kätte oma loojatele ja võideldes suguvendadega, sarnaseid deemonlikke maagilisi energiavälju omavate isenditega. Tore väike verine anime.



Demon of Steel: Battle of the Great Demon Beasts - Dai Majuu Gekitou: Hagane no Oni

- Toshihiro Hirano 1987

Pioneer

Mõnikord on tunne, et unemaailma poole kiskuvat õhtut saab sisustada veel ühe lühikese filmiga ja viimasel ajal olen selleks tihti valinud mõne actioni-sisuse vanakooli anime mille kestvus jääb tavaliselt 45-55 minuti vahele. Seekordne valik polnud aga just kõige parem, sest uni tuli hoopis kiiremini kui see mõnd tavalist draamat vaadates oleks juhtunud. Järgmine päev sai siiski lõpuni mindud ja peab mainima, et juba ammu polnud ühtegi nii suvalist animetööd ette sattunud. Lame sci-fi stoori oma ¾abloonsete tegelastega keerati loodetud üleloomiliku musta jõu ja võõrdimensiooniulme asemel hoopis jaapanipäraseks mechakokkupõrkeks ning mitte just kõige energilisemaks. Paras junn ilma kübemegi isikupärata.



Roujin Z - Rôjin Z

- Hiroyuki Kitakubo 1991

Central Park Media

Katsuhiro Ôtomo kirjutatud stsenaarium oli see mis mind käesolevat animet vaatama sundis ja ega pettuma pidanud, igati korralik ulmekomöödia. Lugu pilas jaapanlaste tehnikavaimustust, demonstreerides ultramoodsat vanurite hooldamiseks mõeldud haiglavoodit mis varustatud peale tuhandete vidinate ja võimaluste veel ka uue põlvkonna, ehk Kompuuter 6 tarkvaraga. Peagi avastab haiglavoodi superarvuti tehisintellekt oma Mina ning põgeneb, asudes muid tehnikajubinaid ja masinaid enda külge pookides võimsust kasvatama, kuni kena mecha valmis. Muheda huumoriga ulmelugu, hea ladna vaatamine.



Ichi the Killer : The Animation Episode 0 - Koroshiya 1: The Animation Episode 0

- Shinji Ishidaira 2002

US Manga

Ma olen vist Miike Ichi the Killer´it vaadanud paar-kolm korda ja seetõttu ei saanud ka anime-versioon nägemata jääda. Aga oleks võinud. Tegu oli paraja käkiga mille plussiks võib lugeda vaid vaatajasäästlikku 45 minutilist kestvust. Lugu mis rääkis filmist tuttavate tegelaste lapsepõlvest oli juba iseenesest halb teema aga kui nüüd veel lisada inetu joonistus ja lääne publikule suunatud asian extreme välimus, siis kokku saab mingi käkerdise mille ainsaks eesmärgiks paistis olevat exploitation kino tüüpi rahategemine. Halb vägivallamultikas.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Miyuki-Chan in Wonderland - Miyuki-chan in Mirrorland - Fushigi no kuni no Miyuki-chan

CLAMP ( Ageha Ohkawa, Tsubaki Nekoi, Mokona, Satsuki Igarashi ) 1995

ADV

CLAMP joonistajate grupi seitsmest "Miyuki-Chan in..." mangast jõudsid kaks esimest ka animeni. Vaatasin need isegi ära ja lõbus oli. Põhinesid Lewis Carroll´i tuntud Alice´i lugudel kuid nii muudetuna, et vaene Lewis oleks küll omal ajal siivutuste eest mitmeid aastaid türmis istuda saanud. Nimelt olid kõik imedemaa tegelased veetlevad naised kes igal võimalikul juhul proovisid vaesele süütule Miyukichanile kätt püksikutesse või pluusi alla toppida. IMDb ütleb "Hyper-anime lesbian adventure..." suure liialdusega, kuid väikest naistevahelist nagistamist oli küll. Siiski tagasihoidlikult, mingeid privaatosi ei näidatud, pigem panty shot teema kerge ecchi nõksuga. Yuri, nagu nagu mu väike otsing selle animestiili nimeks annab. Kaks korda 14 minutit oli just piisav tujutõstja enne magama minekut. Sweet !



Golgo 13: Queen Bee

- Osamu Dezaki 1998

Urban Vision

Kunagi sai vaadatud animet The Professional: Golgo 13 ja mulje jäi tugev. Tänu sellele otsustasin ka aastaid hiljem tehtud teise professionaalse palgamõrvari loo ära tsekata, kuigi mingeid erilisi lootusi ei hellitanud. Ootasin vaid snaiperpüssiga laskmist ja seda ma ka sain. Lisaks veel graafiliselt hästi kujutatud vere pritsimist, paari stiilset surma/tapmist, veitsa erotsi ja keskpärase põnevik-trilleri. Lahe oli muidugi Golgo 13 tegelaskuju ise, lõpuni välja külmavereline ja kompromissitu. Mainisn Opsile ka, et vaatasin Queen Bee´d ja peale mõningast arutust anime üle jõudsime ühisele arvamusele, et The Professional oli ikka peajagu üle. Loogiline. Peaks Opsilt The Professional: Golgo 13 anime laenama ja uuesti üle vaatama. Samuti Nuksilt Sonny Shibaga Golgo 13 Kowloon Assignment mängufilmi.



Eternal Family - Eikyû kazoku

- Kôji Morimoto 1997

Studio 4°C for Beyond C

Olin just alustanud Family Guy neljanda hooajaga ja tänu sellele tundusid Eternal Family "pereliikmed" vägagi griffinite sarnased. Jaapani animatsiooni seeriates pole aga tegu otseselt perega, vaid erinevate ühiskonna heidikutega kes peale ajupesu on pandud uskuma, et moodustavad perekonna. Enda teadmata on "sõbralik perekond" hoopis jaapani suurima reality-TV sarja staarid kes oma friigilikkuses naerutavad miljoneid. Juhtub aga väike äpardus ja "näitlejad" pääsevad stuudioseinte vahelt pakku. Üks asi on muidugi skisofreeniliste ja manakaalsete pereliikmete vaatamine teleriekraanilt, päriselus neid tänavail jooksmas näha võib aga päris kole olla. Selline anime versioon The Truman Show´st, Studio 4°C moodi hoogne ja omapärane.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Masamune Shiro's Gundress

- Katsuyoshi Yatabe 1999

Anime Works

Gundress oleks muidu kindlasti animeookeani juba piisana kadunud kui mitte käesoleva mecha-seikluse karakterite, sealhulgas robotite, loojaks poleks olnud Masamune Shirow´d, mees kelle sulest ( manga adaptsioonid ) on tulnud animemaailma meelipurustavad hitit nagu Appleseed, Dominion Tank Police ja kogu Ghost in the Shell´i maailm, seda nii filmide kui ka seriaali koha pealt. Mehe kätt oli tugevalt tunda - masinturvised, mechad, teknokostüümid ning arvutihäkkimised ja kübermaailm kandsid selgelt ulmemeistri käekirja. Isegi üks Tachikoma-tüüpi robot oli platsis ning nunnu nagu ta suguvennad GITS´iski.
Kui techrobotid ja küberpunk aga välja jätta, jäi järele üsna mannetult joonistatud power-beibede kemplemine mida oli küll mõnus vaadata, kuid mis ei eristu sarnastest animetest millegagi. Viis kawaii tsikki kes gear-mechades pahadel peput kickivad, arvutivõrke häkkivad ja väheke ka armuasju ajavad, no palun EI! Aga nagu ütlesin, vaadata oli tsill.




Tokyo Revelation

- Kevin Seymour, Osamu Yamazaki 1994

Manga Video

Tokyo Revelation´it sai kunagi vaadatud koos samalaadse maagilise deemon-actioniga Tokyo Babylon ja koheselt peale Revelation´i läbivaatamist tekkis tahtmine ka Babyloni järele. Viimast mul kahjuks ei ole ja seetõttu pean isu vist varsti Urotsukidoji Perfect Collection´iga vaigistama. Ei saa sinna midagi parata, mulle lihtsalt meeldivad animatsioonid kus deemonid seksivad inimestega ja võitlevad omavahel nii, et õhk kiimast ja maagiast tiine. Tokyo Revelation oli täpselt selline anime, mitte just parim omasuguste seas aga vähemalt tehti nõiatempe, äratati ammusurnud deemonjumalaid ja näidati jumalike neitside tisse. Maagiaks kasutati süütuse võtmist ja netiprogramme, kõrvalliinides aga pakuti gay-romantikat ja veidrat transgender kooslust kus ühe naise kehas elasid nii mees kui naishing ning mõlemad ihaldasid üht ja sama kena poissi. Mõnus mustamaagia anime täiesti arvestatava ja armsa romantikaga.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[acousmatique]

ei olegi vist mõtet animet vaadatagi kui Trash kõik eest ära vaatab
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀

[Trash]

[Trash]

Darkside Blues

- Yoshimichi Furukawa 1994

US Manga Corps

Diski maasinasse toppides olin täielikult unustanud esmavaatamise aastat kümme tagasi aga kuna tegu päris kehva animega, siis pole ka ime, et nimi ega sisukirjeldus varem meelde ei tulnud ning seetõttu lootsin midagi seninägematut kogeda. Esimese minutiga tuli muidugi meelde, et varem vaadatud kraam, kuid mingi võlts mälestuskilt kummitas peas ja lõi illusiooni justkui oleks midagi mulle sellest animest varem kangesti meeldinud. Raiskasingi siis sisutühjade ja poolikute tegelaskujude, lõpetamata karakteriarenduste ning keskpärase ulme peale poolteist tundi kallis aega, tõdedes lõpuks, et polnud ühtegi kohta mida kirjeldaks kui meeldivat ning ühtegi tegelast keda pisutki lahedaks pidada saaks. Ahh, OK! Androididest killerid olid üsna lahedad aga sinna see kõik ka jäi.




Ninja Resurrection : The Revenge of Jubei - Makai tenshô: Jigoku-hen

- Yasunori Urata 1997

ADV

Ninja Resurrection oli ainus film mida ma Anime Festivalile vaatama minna tahtsin aga ajanappus kui mind pidevalt kummitav eeterlik olend, pani ka seekord oma käe ette ja filmi õnnestus alles nüüd, kuid hiljem näha. Oleks väärinud kinosvaatamist küll, sest see deemonite, religiooni ja samuraide segu oli lihtsalt võrratu. Tumedad maagiad, legendaarsed jaapani rahvapärimustest ja ajalooallikaist tuntud mõõgamehed zombiedena, korralikud draamaliinid, põnevad intriigid ning otse loomulikult kõigi poolt armastatud ultra-vägivalt kus igas mõõgakokkupõrkes lendav nii jäsemeid kui valgub kõhust soolikaid.
Super anime aga kahjuks jääb poolikuks. OVA tegemisel said rahad otsa ja nii valmis vaid kaks episoodi, ehk siis film katkeb just kõige põnevama koha pealt. Kahju, väga kahju. Õnneks aga on olemas samast loost ka kinoversioon, nimelt Kinji Fukasaku fantasy-horror Makai tenshô: Samurai Reincarnation. Oh well, tuleb see film kätte otsida ( Ops? ), et lõpp nähtud saaks.



Cat Soup - Nekojiru-so

- Tatsuo Sato 2001

Central Park Media

Koduse kassisupi valmistamisõpetus:

1. Aseta kass kastrulisse tunniks likku
2. Pane kastrul tulele
3. Lisa köögiviljad
4. Maitsesta vastavalt vajadusele
5. Serveeri kuumalt

See on minu üpris vaba tõlge Nekojiru retseptist. Juristiharidusega animaatorist kokk oli aga jaapanlikult traditsioonilisem ja järgis täpselt retsepti sisu, kahtlustan, et mangaka avaldas talle isegi koostisosad salajases maitseainesegus peituvad ning kassisupi alati nii hõrgutavaks muudavad.



Mina pole suur jaapani köögi austaja ja tänu sellele ei avaldanud Tatsuo Sato kokkukeedetud supp mulle nii sügavat mõju kui mõnele tundlikuma keelega gurmaanile. Mina oleksin eht eestlaslikult eelistanud paksemat suppi kus kartul kartulis kinni, porgandit peoga ning sibul enne potti asetamist koos lihalõikudega pannil kuldseks pruunistatud. Ega ma nüüd jaapani kassisuppi halvaks pea aga veits liiga lurrine, leige ja mage oli küll, paar korda jäi vürtsikööme hamba alla või pidi suuremat köögiviljatükki pooleks haukama aga see oli ka kõik. Kõhtu täitis aga maitseelamus jäi saabumata.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Demon City Shinjuku - Makaitoshi Shinjuku

- Yoshiaki Kawajiri 1988

Geneon Entertainment

Kusagil keskpaigas mulle see legendaarse lavastaja anime isegi meeldis. Shinjuku oli mahajäetud lagunev surnutelinn mis kubises deemonitest, kummitustest ning lindpriidest ja meenutas kergelt oma ohtlikuses ja tardumuses Stalker´i tsooni. Deemonlikud monstrumid olid oma välimuselt ja võimetelt normaalsed, sissepõimitud kummituslugu keskpäraselt OK ja ka hüljatud linnas hulkuvad tegelased täitsa oodatud lisa muidu vaid maagilistele võitlustele üles ehitatud animesse. Peategelase ja teda saatva tütarlapsega toimuvad maagiamängud ning reaalsed võitlusedki olid vaadatavad ning kohati isegi pinevad.



Kui aga lõpp lähemale tüüris, langes kogu anime kli¹eelikku kismasse hea ja kurja vahel milles ei peitunud ühtki originaalsusesädet ega ootamatut pööret. Lõpuks liiga sirgjooneline seiklus-reis Shinjuku deemonitelinnas, oleks võinud paari tumeda veidruse ja deemon-perversusega üllatada.



Pet Shop of Horrors

- Toshio Hirata 2000

Urban Vision

Neljast omavahel õrnalt haakuvast lühiloost koosnev horrori kogumik. Lemmikloomakauplust pidav müstiliste võimetega Krahv D müüb igas episoodis kliendile mõne müütilise olendi ja käsib kaasa antud loomapidamisreeglitest kinni pidada, kuid rikas ostja muidugi vaid vilistab ettekirjutuste peale ja peagi on jama majas. Väheke nagu Gremlins´ite laadi kus kenast armsast karvakerast saab vale hooldamisega ulakas peletis, ainult, et käesolevas filmis oli väheke peenemat psühholoogiat ka taga. Krahv D müüs unistusi ja ihasid, ning ostetud kauba käitumine sõltus pigem ostja südametunnistusest, käitumismallidest ja hingepuhtusest kui lemmiklooma enese deemonlikust küljest.



Olin OVA kogumikku aastaid tagasi videolt näinud ja unustanud, ning kindlasti loobunud ülevaatamisest kui nimi tuttavana kõrvus oleks helisenud. Kuigi lood on korralikud ja täiskasvanuile suunatud temaatikaga, ei pakkunud nad mulle siiski sellist naudingut, et rõõmuratast visata. Lihtsalt üks posu häid põnevus ja õuduslugusid, sekka väheke romantikat ja müstilisi noote. Loodan, et nüüd jääb meelde ja ei pea taas aastate pärast õhinaga plaati masinasse toppima.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Urda : The Third Reich - Uruda

- Romanov Higa 2002

Anime Works

Natsid ja ajarännud on muidugi põnev teema, kuid käesolev netiepisoodidest kokkupandud sci-fi ning actionisegune lühianimatsioon oli liiga igav, et lugu mõnuga jälgida saaks. Ja liiga inetult animeeritud, sest kuigi mul puudub arvutigraafika suhtes otsene vastumeelsus, siis arvutiirega joonistatud flashanimatsioonid on küll päris mõrv. Graafika oli tosinkonna aasta taguse PS1 tasemel, lugu keskpärane ning taustadega ei oldud üldse vaeva nähtud. Kohati tundus, et oli võetud kusagilt netiarhiivist mõned valmisanimeeritud autod, rongid ja lennukid ning neile swastikakujutisel labaselt peale pandud, nii nägigi vaataja 1943 aastal Saksamaal ringi vuramas tüüpilist ameerika diiselrongimudelit mis kaunistatud kotkaste, haakristide ja Kolmanda Reich´i plagudega. Nõrk ja inetu animatsioon.




Pieces of Love - Tsumiki no ie - La Maison en Petits Cubes

- Kunio Katô 2008

ROBOT Communications

Kunio Katô väike armas animatsioonifilm rääkis nostalgiahoovustest kantuna ühe perekonna mitmekümne aasta pikkuse loo, tehes seda minimalistlikult, kuid see-eest väga südamessetungivalt. Vana mehe mälestused noorusajast, abiellumisest, lastest ja lastelastest, kõik see oli suudetud esile tuua paari minuti jooksul, samas kui hetkeks sähvatavaid mälupilte võimendas kena pastelne ja samas teraline graafika ning vähene, õrnalt fantaasiamaailma kanduv, jutustusele loodud raam. DVD sisaldas kahte versiooni animatsioonist, muusikalise tausta ja jaapanikeelse pealeloetud tekstiga, mina loomulikult vaatasin esimest aga väike uudishimu jäi ka selle sõnaseade sisu kohta. Samuti peaks lõpuks end kätte võtma ja ära vaatama sama lavastaja The Diary of Tortov Roddle´i.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Vabarnamees]

[Trash]

[quote="Vabarnamees"]

[Vabarnamees]

Noh, seos on tegelikult väga lihtsakoeline. Oli kunagi aeg, mil mind valdas kinnisidee vaadata võimalikult palju veebi kaudu avaldatud animet, kuna see tundus kuidagi heas mõttes põlve otsas kokku klopsitud, täis ehedat entusiasmi ja kirge. Minu säärane arvamus oli muidugi rängalt ekslik, nagu peagi kogesin.

Olles äsja lõpetanud järjekordse nüristava mulli vaatamise, olin juba valmis alla andma, kui mu silm jäi pidama tollal üsna vastse URDA peale. Ilmselt polnud minu kriitikameel tollal (veel) nii rafineeritud kui sinu kogenud silm seda võimaldab, sest meelde jäi huvitava sisu ja õhkkonnaga anime, mida veidi kammitses puudulik tehniline teostus. Pealegi ei ole Jaapani välist II maailmasõda käsitlevat animet endiselt üleliia kerge leida, kui just hämmastavad erandid välja arvata.
_________________
Vabarnamees: nagu lendav tigu * ~animeloend~

[cenorig]

[Vabarnamees]

[Will]

Cromartie on rohkemgi "kuld". Ma ei suuda ikka veel sellest Freddy tegelasest üle saada (no mida nalja) ja mõni aeg tagasi hakkasin üle pika aja taas Queen'i regulaarselt kuulama.

Urdat nägin ise ilmaaegu tagasi. Ei meeldind eriti, kuid lasin kohatäiteks plaadile. Vaatasin täna uuesti ja lõiguti on isegi vaadatav, kuid muidugi üleüldine kvaliteet jätab soovida.

Pieces of Love - Tsumiki no ie - La Maison en Petits Cubes
Tahan näha, pole leidnud.

[Random Hero]

Vaatasin ka Urda nüüdseks juba veidi rohkem aega tagasi ära. Miski peategelase disainis meenutas mingi nurga alt natuke Motoko Kusanagit GiTS sarjast. Sellega sarja võlu ka piirdus. Nagu Trash tabavalt ütles, PS1't meenutav graafika ning mitte just kõige paremini haarav sisu. Võitlused olid "natuke" üle pingutatud, aga kokkuvõtteks ei saa öelda, et jumalalt seda pooltundi tagasi nõudma läheks.

[Trash]

Wanna-Be's

- Yasuo Hasegawa 1986

Central Park Media

Kaks kena neidu püüavad wrestlingus läbi lüüa, kuid selleks on vaja areenil maha murda kaks eriti vägivaldset ja suurt mama´t, ülesanne mis haprama kondiga kaunitaridel paistab üle jõu käivat. Appi tuleb kuritegeliku taustaga korporatsioon mis teeb tsikkide treeneriga diili, edukuse eest maadlusmaailmas tuleb tütsidel enese teadmata olla uue DND-põhise ravimi katsejänesteks ja otse loomulikult pole kemikaal ohutu, hüppab käest ja asub monstrumeid voolima. Vaadatav, kuid nii huumori, ulme kui ka actionivaene, lisaks ka mitte just kõige kenam, pigem rohmakas animatsioonis.




Legend of Lyon: Flare

- Yorihisa Uchida 1986, 1987

Happy Carrot (A. D. Vision)

Pole ma tegelikkuses üldse hentai fänn. Seekord meelitas kaheosalist OVA-t vaatama ulmeline taust, monster-goret pakkuv sisu ja kusagilt loetud infokild, et tegemist pidavat olema kombitsavägistamise anime ( tentacle rape ) mini¾anri teerajajaga. Robotmasinate ja poolbioloogiliste eluvormide kümned kombitsad pumpasid küll süütuute näitsikute tussudes, kuid see oli liiga tuim nühkimine. Ega ma muidugi oodanudki, et limane väänduv hammastega voolik mis noore tüdruku ära vägistab mingit erootikat pakkunud oleks aga vähemalt oleks võinud kõiki filmijooksultoimuvaid suguühteid väheke erinevalt kujutada, muidu oli nii, et üks lõppes ja teine täpselt samasugune, kõiki kehaauke kombitsatega täitev monster-porn algas. Ahjaa, korra kalduti teelt kõrvale ja anti kombitsa asemel ka näppudele voli, kuid see oli jaapanipäraselt mosaiigis. Ulmet oli napilt ning veristamine ja maagia pealiskaudsed, kuigi screenid rääkisid teist keelt.




Roots Search: Shokushin buttai X

- Hisashi Sugai 1986

Central Park Media

Liiga klassikalist laadi b-ulmeka lugu kus kosmoselaev kohtub teise sõiduriistaga mille meeskond on saladuslikult tapetud ning koos ainsa ellujäänuga tuleb pardale kaasa võõreluvorm mis asub päästelaeva meeskonda ükshaval killima. Paar veidrana mõjuvat kohta nagu näiteks ennustaja poolt inimese tulevikku vaadates näidati paljaid inimkehi või jumalateema sissetoomine, kuid muidu üks tuim jooksmine mööda kosmoselaeva koridore ja jahumine tulnuka olemusest. Eriti kahju oli, et kõrvalasuv kena VHS-i kaanepilt ega all olev LD cover ei oma midagi ühist filmi enesega, ei stooris ega joonistusstiilis. Väga tavaline ulme-anime.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Explorer Woman Ray

- Hiroki Hayashi 1989

Central Park Media

Reklaamlause ütles, et enne Lara Croft´i oli Ray Kizuki, seiklushimuline arheoloog, kaitsetute kaitsja ja väsimatu kurjusega võitleja. Ma nüüd ikka püüan tasapisi neid tunniseid ( käesolev oli kahest osast koosnev OVA ) kaheksakümnendate animesi, mis vaid laserdiskina reliisi saanud, vaadata, kuid kohati ütleb jõud päris üles, nii ka seekordset iidsete saladuste lahendamist nähes. Lastepärane sisu mis sobiks pigem mudilastele kella kuueseks multikaseriaaliks, just sinna Mootoratturhiirte ja Raudmehe vahele aga mitte kriitilise mehe söögilauale. Liiga vähe pakkuv, kuigi püütakse kõike. On ulmet, põnevust, dramaatuikat ja seikluslikkust, miski aga ei kisu kaasa, tuim kimamine varemete vahel, silmis aaretest läidetud tuli, pidev pahade kätte sattumine, siis põgenemine ja paari stseeni pärast taas kinnikukkumine. Lõputu karussell. Lara Croft oli igal juhul vingem mutt kui Ray Kizuki.




Dog Soldier: Shadows of the Past

- Hiroyuki Ebata 1989

Central Park Media



Kui banaalset põnevikusisu ja peategelase paavianinägu mitte arvesse võtta, siis oli seekordse straigh-to-LD anime puhul tegu täitsa ladna looga mis võttis eeskuju mängufilmidest nagu Rambo ja Commando. Ega midagi kiitmisväärset ei olnud, kuid vähemalt jauramiste vahele näidati korralikku actionit, filmi esimesed viis minutit olid aga möllufilmi mõistes lausa suurepärased. Edasi kulges juba teises tempos kus venivad keskustelud ja asjade ülerääkimised vahetusid lühikeste tulevahetustega, vahele aga jõudis anime-rambo teha oma ahvilõustaga kõiksugu grimasse ning mehe side-kick ei jäänud oma mentorist näoväänamises maha. Aga üldiselt OK.



John Rambo + John Matrix = John Hiba
Liiga lihtne aritmeetika.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Gestalt

- Osamu Yamazaki 1997

Anime Works

Kahest OVA-episoodisat koosnev fantasy mis pakkus tobedat huumorit, maagilisi kokkupõrkeid ning romantikat. Üldvõttes päris tavaline lugu, kuid seekord muutis vaatamise nauditavaks anime sarnasus mõne RPG-mänguga. Tekkis tunne justkui kõik räägitud jutud ja peetud maagilised kokkupõrked on vaid videomängu vahelõik ning kohe peatselt saad tegelasi majades ja linnaväljakuil ise juhtima hakata. Muljet aitas veel tugevdada peategelasest naismaagi võimetus rääkida ning alati kui tal oli tahtmine midagi öelda, tuli audio asemel pildi alla sinine ristkülik valge tekstiga. Lõik klassikalist RPG-d anime kujul, kahju vaid, et keskpärane.






Hyper-Doll : Mew & Mica The Easy Fighters - Rakusho! Hyper Doll

- Makoto Moriwaki 1995

Pioneer

Tuttavliku sisuga anime kus tavaliste kooliõpilaste maski all elavad tüdrukud on tegelikult kosmosest saadetud kaitsjad ning iga kord kui mõni monstrum oma nina välja pistab, tehakse piff-paff moondumismaagiat, vahetatakse koolivorm kosmose-trikoo vastu ja antakse ülbele kurjuseolendile üle turja. Kakluste vahel käib tulnuk-tsikkidel väike nahistamine omavahel ja klassikaaslastega, neiudele omane katkematu lobisemine, jaapani kultuuri õppimine ning vojerism kus püütakse klassikaaslasi intiimsituatsioonis näha. Miinus lugude liiga tavalise raami pärast, pluss kohati hea fantaasia, mõningaste originaalsuste ning lolli huumoriga tehtud kohtade ja anime täiskasvanusõbralikkuse eest.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Random Hero]

Loodan, et Trash ei pahanda, et tema teemat oma paari lühiarvustuse jaoks kasutan.

Metal Skin Panic MADOX-01
1987
action, mecha

Sõjaväe veoauto satub liiklusõnnetusse ja sõna otsese mõttes sajab tavalise noormehe, Koji Sujimoto kätesse vägev battle suit. Järgnevad stseenid, kus peategelane sõidab/lendab läbi õhtuse Tokyo oma tüdruksõbraga kohtuma. Armee aga tahab oma kadumaläinud mänguasja tagasi ja isegi kui Kojil pole õrna aimugi kuidas selle jurakaga ümber käia, otsustab autopiloot linnas natuke kaost külvata. Ei puudu ka kena naispiloot ja vere- ja kättemaksujanuline vanakooli tanki-kauboi.

Täiesti vaatamisväärne asi, kuigi midagi pahvikslöövat ei olnud. Kohati jäid häirima tegelaste motivatsioonid, mis muutusid liiga kergelt.


Veidi segaseks jääv tekst sõjamasina "pakendil"


Sin in the Rain
2006

Anime, mis on teenitult täiesti tundmatu. Peaks ütlema, et aniDB kirjeldus
on vist loomingulise inimese poolt kirjutatud, kuna anime ise ei sisaldanud niigi paljut sisu. Lisaks oli huvitav animatsiooni degradatsioon: kui esimesed paar minutit sai nautida kena linnapilti, siis esimesi charactere nähes kerkis kulm üllatusest sentimeetri kõrgemale.

Kuidagi sümpaatne tegelane.
_________________
Mulle meeldisid foorumid. Igaühel oli äge avatar ja signatuur.

[erik_schults]

Tavaliselt ma ei vaata anime filme (Lihtsalt ei t6mba mind filmid eriti..)..Aga paari filmi nendest animedest, millest Trash tegi kokkuv6tte/tutvustas kavatsen ma l2bi vaadata..
_________________

Anime-Planet.com - anime | manga | reviews