Hea Kogemus

[acousmatique]

Siia teemasse võiks kokku koguda igasugu positiivseid kogemusi meie igapäevaelust. Eelistatud on just sellised, mis säravad millegi erakordsega; sündmused, kus positiivne kogemus oli ootamatu, või kus vanad asjad uues valguses justkui eriliseks muutusid. Mida pikem põhjendus, seda parem.

***

Minul oli positiivne kogemus Eedeni Kaubanduskeskuses. Eedenis, nagu pea kõikides muudes Eesti kaubanduskeskustes, on üles seatud kõlarid, kus liftimuusika võtmes mingisugust suvalist raadiopoppi lastakse. Reeglina seda muusikat on raske kuulata, mitte sellepärast, et see on ebameeldiv (ka adekvaatne põhjus iseenesest), vaid kuna terve kaubanduskeskus on inimesi täis ning kogu selle müra keskel ei ole midagi kuulda.

Sedapuhku oli kell aga üsna palju (peale 10t kindlasti) ning inimesi ei liikunud lettide vahel enam eriti palju. Ja muusikat oli kuulda üsna selgesti. Ja oioi mis muusika see oli.

Raadiokõlarite kaudu kajas igas Konsumi nurgas ABBA.

Ning, nagu peagi selgus, ei olnud see mitte üks ABBA lugu, vaid terve lugude kogumik, mis mängis. Järjest tulid mitu pala ABBA paremikust: "Super Trouper", "Mamma Mia", "Dancing Queen" ning "S.O.S." olid need mis kõlasid minu kohaloleku ajal. Need on kõik sellised lood mille meloodiaid, rütme ning sõnu peaaegu kõik kaasaja inimesed koheselt ära tunnevad ning tihtipeale ka kaasa laulda või vähemalt ümiseda oskavad. Poppmuusika sõna otseses mõttes.

"Mamma mia, here I go again..." ümisesin ma endamisi, haarasin plastikust korvi ja sisenesin one-way sissepääsu kaudu Konsumi territooriumile. Sihtpunkt oli mul selge: poe teine ots, kus lisaks jogurtitele, jookidele ja jogurtijookidele asuvad ka suured, kahekilosed kotid täis Kasekese kompvekke, mis on minu absoluutsed lemmikud Kalevi maiustuste hulgas. Tee sihtpunktini oli selline risti-rästi ja võimalikult pikk, mistõttu oli pea vältimatu, et ma näen vähemalt pooli neist vaevu 50st inimesest, kes lettide vahel ringi seilavad ja midagi otsivad. Ja valdav enamus neist inimestest oli ABBAt samamoodi täheldanud nagu mina.

Paljud ümisesid vaikselt neid sõnu, mis nad kuulsid ja mis neile tõenäoliselt mingit helget hetke ja, miks ka mitte, perioodi enda elust meenutasid. Üks noorpaar liikus ringi kergelt tantsiskleval sammul muusika saatel (saladuskatte all võin öelda, et ma tundsin selle noorpaari naissoost liikme ära, üks jube ilus tüdruk, kes võtab kahte semiootika ainet minuga koos ). Siin-seal liikusid mõned pead, võib-olla mitte nii tempokalt kui mõnel techno-peol, aga siiski.

"So when you're near me, darling can't you hear me, S.O.S."

Ma olin oma kommid kätte saanud (jess) ja maabusin varsti kassasse. Kõrvalkassas olid kolm vene keelt rääkivat t¹ikki. Teate küll seda tüüpi: kenad sääred, ülemukitud teksased või ülilühikesed seelikud ja natuke liiga palju meiki. Mul... ei ole erilist tõmmet selliste naiste vastu. Nagu pole midagi ühist ka. Aga nemad, sarnaselt ülejäänud inimestele seal kaubanduskeskuses, liigutasid end aeglaselt muusika rütmis ja ümiseseid neid sõnu, ilma igasuguse valehäbita.

Sest, nagu ma aru sain, on ABBA üks nendest kummalistest metakeeltest, mida täiesti erinevaid teid pidi kõndivad inimesed kollektiivselt mõista suudavad. Barjäärid, mida erinevad sotsiaalstruktuurid meie vahele rajanud on, kaovad paari lihtsa, selge, äratuntava motiivi vahendusel ära ning järele jääb vaid lihtsustatud arusaam ühekuuluvusest. Mina tunnen seda ABBA puhul näiteks rohkem kui Eesti hümni puhul.

Ning selline vahetu kogemus sellise tundega oligi positiivsus iseeneses. Koduteel ümisesin neid laule oma peas edasi ja mõtlesin natuke selle üle järele mis ma just kogesin ja miks see justkui nii tähtis on, eriti minusuguse inimese puhul, kes viimasel ajal vaimselt ülejäänud maailmast ennast natuke võõrandununa on tundnud.

Nii! Teie kord! Jagage midagi. Ja ei pea üldse nii pikk olema, aga mitte päris suvaline ka samas. Peaasi et annab edasi mingit head tunnet. Äkki ei ole RH ka nii emo siis enam.

Ma loodan, et see pole üks neist mõttetutest teemadest mis kammererile ei meeldi
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀

[mimmu]

Tegelikult on hea kogemus ka see, et see teema üldse tehti. Minu arvates väga vajalik, umbes sarnane kui "inspiratsiooni" teema, mis kahjuks küll hääbus..

Nii... esimene hea kogemus mille ma siia kirjutan on ka muusikaga seotud. ma istusin parasjagu vanaema auto tagaistmel kui Laul pihta hakkas. Ma ei tea kes selle esitaja on, ma ei tea mis selle nimi on aga see oli ilus. "I'm knockin' on heaven's door.." käisid sõnad ja ma ümisesin juba vaikselt viisi kaasa. Vahel on ju täiesti random kohtades mingid laulud mida arvatavasti enam kunagi ei kuule aga mis suudavad päeva juba ühekordse kuulamisega heaks teha :}

Teine hea kogemus on "salaaed". Need kes Eedenis käivad, teavad, et seal on see looduslike toodete pood, kus müüakse ka neid imporditud glütseriini(?)seepe. Mul oli bussini veel aega ja ma tolknesin seal kui äkki Seda märkasin. See oli välimuselt täiesti tavaline, rohekas ja punane aga nimi tõmbas mind kohe. "Salaaed". Natuke romantikat ja natuke salapära ja natuke veel midagi, mille nime ma ei tea. See oli lihtsalt ilus. Müüja ütles et see on viimane tükk ja minu küsimuse peale mille lõhn see on kehitas ta vaid õlgu. See polnud puuvili, sellest ma sain aru ja otsingu peale kas see on mõni lõhnaõli ei leidunud ühtki sobivat kandidaati. Lõpuks jäigi Salaaiaks. Natuke romantikat ja natuke salapära ja natuke veel midagi, mille nime ma ei tea.

Mõtlesin et kirjutan siia veel mõne Hea Kogemuse ja otsustasin siis lõpuks AERU kasuks. Mul oleks raskusi veel mõne ilusama sõna leidmisega. A-E-RU karjun ma oma sisemuses vaikselt aga siiski väga tugevalt. Kui ma seda esimest korda kuulsin .. siis see oli lihtsalt liiga ilus. (Need kes Simouni on näinud saavad aru)

Inimesed kirjutage veel siia teemasse :/ teemasssesobivaid asju..
_________________
Onu Vanja kurvad püksid

[douji]

see, et see teema uuesti lahti tehti.

siis leidsin hiljuti kunstiakadeemia raamatukogust asja nimega "Samurai from Outer Space". osutus üsna toredaks ja üllatavalt sisukaks raamatuks, vaatamata sellele, et ilmumisajast tulenevalt on näited ja mõned peatükid tugevalt aegunud.

ja viimasel paaril päeval olen näinud nii nõmedaid unenägusid, et ärgates on olnud põhjust rõõmustada, et see oli ainult uni.
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.

[Random]

Täna oli tutiaktus. natuke kurb oli, et gümnaasiumiaeg läbi on saanud. Samas oli jälle kuidagi armas. Nalja oli ka palju, 11nda klassi inimesed olid kõik mingites naljakates rüüdes, mängisid usutegelasi. Ütleisn veel sõbrale, et näe, me oleme vist Harry Potteri filmi sattunud, kõik kohad on võlureid täis.

Saime endale savist käsitsitehtud talismanid, istutasime oma lennu lõpetamise auks kooli staadioni äärde puu ja siis sõime püha söömaaega.

Aamen => Aabits.

Fushile veel niipalju, et kui ma eile Eedenis käisin, siis ka ABBA mängis.
_________________

[acousmatique]

[Random]

*prõnn-prõnn-prõnn*
"jah"
"Tere, kas Riho?"
"jah?"
"Tere, mina olen Eve, ma sain selle numbri ja mul oleks teile tööd pakkuda, kas olete huvitatud?"


Sain oma esimese tööpakkumise \(^_^)/
_________________

[Ummi]

Sain hiljuti teada, et Känguru matemaatikavõistlusel sain 22. koha. Ma ei teagi nüüd, kas see oli hea või halb, eelmine aasta sain parema...

Igatahes, viimase aja kõige õnnelikum hetk (väljaarvatud nende "seletamatute") oli siis, kui sain kätte oma Haruhi OST plaadi, kus oli peal God knows..., Lost my music ja esimese episoodi alguslugu. See oli lihtsalt parim! Ja need lood on ka parimad!
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[Random]

MA SAIN TÖÖLE!!!

Täna oli siis proovimärkimine, läks nii kuidas läks. Kuid täna õhtul helistas tööpakkuja ja ütles, et homme on üks väiksem mäng, tule kohale, maksame kah.

*tantsib*
_________________

[genky]

Eilne Öölaulupidu on minu viimase aja üks parimaid kogemusi. Suur rahvamass koos ja laulab ning tantsib kõigest väest. Ja veel eriti kõige tuntumad laulud ja muidugi isamaalised laulud. Lihtsalt võimas. Külmavärinad jooksid üle selja. Hääl oli suhteliselt ära peale 2,5 tundi täiesti väest laulmisest

Mu soomlasest kursavend oli ülimalt vaimustuses.
_________________
Asashio | AniMatsuri | MyAnimeList

[acousmatique]

Elu lihtsad rõõmud:

[Ketsuya]

http://www.youtube.com/watch?v=p8Z-DIAthbM

[NekoNaru]

[Ketsuya]

[tyger]

See kui eesti keele 6. klassi tasemetöös sain klassi parima protsendi(92%)
Üritan matas samamoodi teha .
_________________
Animelist ver5.

[mimmu]

photoshop+wacom+mina=polegi nii paha variant
_________________
Onu Vanja kurvad püksid

[kessu]

minu viimane positiivne kogemus oli selle foorumi leidmine.
Ma pole küll eriti kaua anime huviline olnud (1,5 aastat) aga asi selles, et kui mul see huvi ärkas ei taibanud ma ju oma "koduõuest" otsida

[libahunt11]

üks positiivsem kogemus mis mul olnud on see kui sain teada , et ma sain mata olümpiaadil 3.koha

[Random]

sain oma teise korteri keldri eile 100% täis pealt 1/3 kergelt täidetu peale. Lisaks hakkasid ka naabrid oma keldrit koristama, kuulsin, et mingist raadiost käis jutt ja hüppasin ligi. Avastasin, et nad tahtsid mingit tõeliselt antiikset raadiot ära visata ja nurusin selle endale. pärast avastasin, et raadio oli tehtud 1949, olles seega tõeline antiik. Kusjuures raadio ise oli uskumatult pisike.


_________________

[Trash]

Minu viimane positiivne kogemus on seotud raamatuga. Soome rokkari ja kirjaniku Kauko Röyhkä "Miss Farkku-Suomi" tagakaanelt võib vabatõlkes lugeda, et romaan pungi saabumisest ahistavasse pohjanmaale, kultuurikommaritest ja ilusatest naistest ilma nostalgiata. Jutt siis põhimõtteliselt Kauko Röyhkä enda noorusest 1976-78 aastatel "paskakaupunkis" ehk Oulus. Esimene armastus, koolikiusamine, oma pere vaesuse häbenemine ja esimesed suudlused, joomingud ja kitarritinistamised. Klassikaaslasatest erinev suhtumine ellu ja muusikamaitse muudavad peategelase peatselt paariaks, kuid see saab aasta möödudes ka tema päästjaks. Tutvumine teiste Oulu linna veidrikega, bändiproovid ja hilisem tekkiv kuulsus rock-bändi solistina. Suuremalt jaolt aga teismeliseae kartused ja kõhklused armurindel, kompleksid suhetes neidudega ja hilisemad vallutused juba nime teinud mehena. Kõik see oli meeletult hästi ja mahlakalt kirjutatud. Esimene kord kui ma tõeliselt nautisin Röyhkä kirjaniku teksti, paljuski vist seetõttu, et ta kirjutas ka minu elust. Kuigi jah, eks Röyhkä olegi Morrissey´ga sarnaselt varem juba laulnud minu elust, nüüd siis kirjutas veel ka raamatu. Kuigi mind puudutas see raamat tänu meie sarnasele punk minevikule ja sarnastele naissuhetele isiklikult väga sügavalt, on see kindlasti nauditav lugemine ka kõigile teistele soome keele oskajaile. Karta on, et eesti keelde seda suurepärast romaani ei tõlgita. : (

Romaani lõpp pani aga masendunult mõtlema kõigele sellele mis veel noorest peast tegemata jäi. Palju sai möllatud aga paljud asjad jäid ka proovimata.



Kauko Röyhkä aastal 1978. Tuntus on muutnud juba mehe enesekindlaks staariks.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[mil]

Holland, kevad 2007


Istusin hilisõhtuses rongis ja aknast paistis vaid vaguni peegeldus ja öö. Teisel pool minu ees seisvat seljatuge luges väikese tüdruku hääl ette numbreid hollandi keeles. Vanemad arutasid omavahel ühes või teises islamimaade keeles. Aeg-ajalt teatas ka tüdruku hääl midagi vahele. Mõtlesin selle üle, et kui väiksena õppides numbreid lugesin mina neid ette vanematele emakeeles, et kas siis maailm on muutunud ja nüüd peavadki lapsed hakkama varakult numbreid võõrkeeltes õppima?
Olin tund ja pool kodust. Cosmopoliitsus on muutunud igapäevaks.
Minu põlvedel lebas raamat multikultuurselt autorilt. Kusagilt olin lugenud, et kuna ta tumedama nahaga oli proovis ta väiksena käituda alati kümneid kordi paremini kui tavalised lapsed, et inimesed ei kardaks, et ta midagi varastada tahab. Ta ema oli Jamaicalt ja isa Inglismaalt.
Olin rääkisnud sel päeval veel vähemalt kümne erineva rahvuse esindajaga.
Teise akna ääres heliseb tundmatu noormehe telefon. Võetakse vastu ja vastatakse. Tükk aega mõlgutan mõtteid ja proovin arvata mis keel see küll olla võiks. Kas oli see siis äärmiselt tugev aktsent või tõesti võõrkeel.
Olin võtnud pastaka ja paberi ja hakkasin asju üles kirjutama, ise iroonitsedes, et kui reaalne on olla siin ja kirjutada eesti keelt. Peale selle on 1.4 miljonit inimest pisike arv ühele maale ja ühele keelele.
Meesterahvas teises kupee otsas helistas koju. Seekord hollandi keeles.
Mõtlesin veel pikalt kultuuri ja selle kuidas kultuur inimesi defineerb kellekski üle järele. Selgub, et mingil hetkel sulab kõik kokku üheks pleekindkollaseks fotoks.
Kell oli 11.54 ja ma naeratasin.