  |
|
|
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
Chiisan
Liitunud: 17 Sept 2004
Postitusi: 421
Asukoht: selline vahva karudega ja häste segamini tuba :P
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 10:47 Teema:
|
 |
|
| ruri kirjutas: | | sest füüsika õpikut mainides lõid mulle mulje, nagu füüsikatundides õpetataks kaoseteooriat (kui tänapäeval õpetatakse, siis parandage mind |
10 kl. teema....kaoseteooria..nii geograafias (kindlalt) ja füüsikas (kui ma õigesti mäletan, sest seda oli ju vaja molekulide segunemisel, mis millegi pärast tahavad enamasti seguneda...)
_________________
/\_/\ (\_/)
( o_o) ('_')
(")_(") (")(") |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 11:39 Teema:
|
|
|
| hjarg kirjutas: |
Mjahh, virisemine, jättes tähele panemata pisikese fakti, et see minu väga-väga kauge oli otsene vaste Teie isiklikult välja toodud mõõteühikule pikk-pikk joon. Ergo: kui meil on tegemist pika-pika joonega, siis selle korraga nägemiseks peab olema väga-väga kaugel. |
Neid ühilduvusi paika panna pole just Teie probleem. Kui mina selle näite tõin, siis nii nagu ma seda nägin. Kui Teie saate aru mida ma mõtlesin, ent nurisete minu sõnastuse kallal, siis on tegu puhta norimisega. Inimese silmaring on ligi 150 kraadi, seepärast ei pea joone pikkus olema võrdeline kaugusega milleks kogu joont näha. 2m pikkune joon mahub vabalt minu silmaring ulatusse kui peaksin seda vaatama 40cm kauguselt. Seega võin pikka-pikka & väga pikka joont vaadata tunduvalt lähemalt, kui joone enda pikkus.
| hjarg kirjutas: |
Isaac Asimov tõi kunagi sellise näite tänapäeva teaduse kohta: tegemist on nagu labürindiga. Istud ühes ruumis, võid läbi ukse näha tsipa teist ruumi, natuke kolmandadki, kuid mida kaugemale, seda halvemini silm seletab. Kui sa aga otsustad sinna kolmandasse ruumi minna, jääb esimene kaugele selja taha ning sind ümbritsevad uued ruumid, millest sa midagi nagu seletaks. Kui see ei meeldi, siis võid sa hankida õhupalli ja tõusta nende ruumide kohale. Kuid mida rohkem sa ruume korraga näed, seda kõrgemal sa oled ja seda vähem sinu silm seletab, mis ruumides sees on. |
Tänapäeva teadus on tõepoolest midagi, mille mahtu üldistada ei tasuks(kuigi Isaac Asimov on selles näites üsnagi üldistav). Meie ei räägi siin aga mitte Tervest teadusest vaid üksikutest fragmentidest selles suures "puzzle's". Võibolla tõesti ei näe enam teatud kaugusel "mis nendes ruumides on" aga siis võib näha mis kujundi need ruumid näiteks moodustavad. st. on maht mida inimene suudab hõlmata & liiga detailseks minnes ei pruugi see meile objekti kohta praktiliselt midagi ütelda.
Kui nüüd minu näite juurde tagasi tulla, siis minnes väga detailseks(nii lähedale, et näha on ainult mis värvi pintsliga ma joone tõmbasin mitte piirjooni), siis see ei ütle midagi selle kohta, kui sirge see joon oleks ning samuti ei näe Te joont kui olete läinud liiga kaugele. Selleks, et joont hinnata ei pea tervet "hiina müüri" nägema.
Tänud täpsustuse eest Chiisan
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
ruri
hammustab rrrRRRRRrr
Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 1645
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 12:59 Teema:
|
|
|
| Chiisan kirjutas: | | 10 kl. teema....kaoseteooria..nii geograafias (kindlalt) ja füüsikas (kui ma õigesti mäletan, sest seda oli ju vaja molekulide segunemisel, mis millegi pärast tahavad enamasti seguneda...) |
tänud, aga täpsustuseks küsiks üle, et kas seda õpetatakse füüsikatunnis (nagu näiteks termodünaamika seaduseid) või mainitakse ja kasutatakse mingite arvutuste juures? |
|
| Tagasi üles |
|
|
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 13:05 Teema:
|
|
|
ruri Te paistate meil eelkõige füüsikast huvitatud olevat. Huvitav millest see. Kui tahate teada milline on mingi õpetaja õppekava(Laias laastus on need kattuvad), siis peaksite mõne konkreetse õpetaja poole pöörduma. Aga edu siis "füüsika programmi" avastamisel.
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
ruri
hammustab rrrRRRRRrr
Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 1645
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 18:35 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: | | Mis vahet sel üldse on, kas vihjan matemaatikale või füüsikale tuginedes antud teooriale |
ei olegi, vahe on selles, et kuidas sa vihjad. st milline mulje jääb kaoseteooria seotusest mingi teadusharuga.
| Tsiteerin:: | | Te lihtsalt norite mõtetu detaili kallal, et midagi ütelda oleks. Vähemalt olete oskuslikult sellise mulje jätnud. |
jah, ma norin mõttetu detaili kallal, sest sa pole suutnud mitte ühelegi minu küsimusele seoses kaoseteooriaga rahuldavat ja selget vastust anda süvendades oma möödavaatamiste ja vihjetega jutuga ainult asuraamatust minus, et millest sa siis tegelikult räägid.
| Tsiteerin:: | | seda kutsutakse VÕRDLUSEKS. |
siis ma ütlen, et see VÕRDLUS on vale, kuna selles võrdluses on mõisted segased.
| Tsiteerin:: | Las ma toon Teile järjekordse näite, et säärast "kinnisilmi kobamist" vähesel määral juhtida(kui see võimalik on).
Võtan pintsli & tõmban pika-pika joone müürile. Teie seisate müüri ees & näete jupikest sellest joonest ning julgete väita, et joon on sirge. Kui keegi seda joont aga kaugemalt näeb saab ta üldisema pildi & võib ütelda, et see joon on hoopis üsnagi kõver.
See näitab seda, kuidas ma võin rääkida SEINAST & PINTSELDAMISEST aga näite tuua üldistava olukorra kohta, et MINGI SITUATSIOONI HINDAMISEKS PEAKS ÜLDIST PILTI NÄGEMA. |
üldine pilt kukub paigast ära kui näide muutub teatud detailide pärast segaseks ja kaotab mõtte. näiteks proovin ümber sõnastada ülaloleva näite sarnaseks liiva näitega:
kui oled midagi kuulnud psühholoogiast siis ehk oled kuulnud mõnest näitest mis sellega pidevalt kaasneb (näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole. kuid taibukam saab aru, et pole vahet kuidas tõmbad kuna kaugelt vaadates paistab joon ikkagi kõver.)
ja eks sellest näitest on ka väga hästi näha kuidas näite põhipoint on pintsli käsitlemise oskus ja joone sirguse sõltumine värvitoonist.
| Tsiteerin:: | | ruri Te paistate meil eelkõige füüsikast huvitatud olevat. |
millest selline valearusaam? oled jälle millestki mööda vaadanud? sest ma olen nagu üsna selgelt oma huvi väljendanud selle vastu, et kas kaoseteooriat õpetatakse füüsikatunnis, mitte füüsika enda vastu. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Teis Juul 26, 2005 23:14 Teema:
|
|
|
| ruri kirjutas: |
üldine pilt kukub paigast ära kui näide muutub teatud detailide pärast segaseks ja kaotab mõtte. näiteks proovin ümber sõnastada ülaloleva näite sarnaseks liiva näitega:
kui oled midagi kuulnud psühholoogiast siis ehk oled kuulnud mõnest näitest mis sellega pidevalt kaasneb (näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole. kuid taibukam saab aru, et pole vahet kuidas tõmbad kuna kaugelt vaadates paistab joon ikkagi kõver.)
ja eks sellest näitest on ka väga hästi näha kuidas näite põhipoint on pintsli käsitlemise oskus ja joone sirguse sõltumine värvitoonist.
|
Kuna leian, et Teie ülejäänud postitus vaagub rajal nagu siil udus, siis otsustasin, et vaatan ülejäänust mööda & vastan kõigest sellele osale mis minus teatavat ärevust tekitas. See tähendab, ma kahtlen lihtsalt.. ehk on tegu esmakordse trükkiga & igasugune loogika on kiire trükkitöö käigus trükivärvi uppunud. Aga ma siis üritan sellest meistriteosest voolida mõne "käteta skulptuuri".
ruri väide nr.1
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida..."
Ja ma arvan, et siin on taustal virelemas sügav tagamõte, mis vihjab sellele, et joon, mille pintsliga seinale tõmmatakse, on valmis "rapsitud" seisvas asendis. Ning kuna me kõik oleme informeeritud sellest, et seismine teatavat tasakaalu nõuab, siis oleme kõik kohustatud rurile au andma tõese fakti leidmise eest minu vigases teoorias, kus ma ise suutsin selle ülitähtsa fakti olemasolu piisavalt alahinnata, et seda mitte mainida. Sügavad vabandused minu pooliku ning hooletu suhtumise eest kõigi lugejate ees.
ruri väide nr.2
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole."
Taas kord valgustab ruri meid oma hämmastavate teadmistega. Kuigi mina selle näite ühiskonna harimise meeleheaks avaldasin, suudab ruri mind taaskord täiendada minu puuduliku aluspinna rajamise kuriteaolt. Kuna kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja(Täpselt nagu meie "valgustaja" väide eelpool ütleb), siis seda tüüpi joone pintseldamiseks seinale tuleb tingimata roomata. Vastasel korral hoiab Joone tõmbaja tasakaalu ning joon tuleb tahes tahtmata sirge. See on muidugi ülimalt tähtis avastus, ning kindlasti on ruri mõne Nobeli preemia vääriline, kui suudab ka seda vastavalt tõestada(Mõelda milline tööriistade kokkuhoid, joonlauad, lood...)
ruri väide nr.3
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole. kuid taibukam saab aru, et pole vahet kuidas tõmbad kuna kaugelt vaadates paistab joon ikkagi kõver."
ruri näol on vist tegu puhta geeniusega. Niivõrd säravat vaimutööd näeb harva ka teadlaste üldkoosolekul. Ma pole veel kohanud inimest kellele kõik jooned kaugelt vaadates kõverad tunduvad. Seepärast peaks ruri sarnased mõttehiiglased mingisse asutusse kokku koguma, et maailma muresid kiiremas korras lahendama hakata.
Tõepoolest ruri olete jõudnud tulemusteni, milledeni mina ka sügavamat tüüpi meeltesegaduses jõudnud poleks. Muidugi olete asjalikult ära märkinud, et sellest saab aru vaid taibukamat tüüpi persoon. Mina pean kurbusega tõdema, et sinnani pole ma veel suutnud ilmselt küündida, kahju küll.
Üks küsimus siiski jäi minu meeltes rippuma, nimelt.. Kas lähedalt on siis kõik jooned sirged(No kui kaugelt kõverad tunduvad siis, lähedalt on ehk vastupidine effekt). Jään rahutult Teie läbikaalutletud vastust ootama.
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
Chiisan
Liitunud: 17 Sept 2004
Postitusi: 421
Asukoht: selline vahva karudega ja häste segamini tuba :P
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 02:46 Teema:
|
|
|
| ruri kirjutas: | | Chiisan kirjutas: | | 10 kl. teema....kaoseteooria..nii geograafias (kindlalt) ja füüsikas (kui ma õigesti mäletan, sest seda oli ju vaja molekulide segunemisel, mis millegi pärast tahavad enamasti seguneda...) |
tänud, aga täpsustuseks küsiks üle, et kas seda õpetatakse füüsikatunnis (nagu näiteks termodünaamika seaduseid) või mainitakse ja kasutatakse mingite arvutuste juures? |
pigem mainiti ühes tunnis...midagi põhjalikku ei olnud...
kuid samas, kas üldsegi käsitletakse asju koolis põhjalikult?
NB: Targa mängimine on üks lõbusaim vaatepilt ja tegevus 
_________________
/\_/\ (\_/)
( o_o) ('_')
(")_(") (")(") |
|
| Tagasi üles |
|
|
ruri
hammustab rrrRRRRRrr
Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 1645
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 09:27 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: | | Kuna leian, et Teie ülejäänud postitus vaagub rajal nagu siil udus, |
 ilus, kuigi ei ole selle võrdlusega nõus.
| Tsiteerin:: | | siis otsustasin, et vaatan ülejäänust mööda & vastan kõigest sellele osale mis minus teatavat ärevust tekitas. |
tundub, et tuleb au anda su oskusele asjadest, sealhulgas ka olulistest, mööda vaadata
| Tsiteerin:: | | See tähendab, ma kahtlen lihtsalt.. ehk on tegu esmakordse trükkiga & igasugune loogika on kiire trükkitöö käigus trükivärvi uppunud. |
"kiire trükitöö" osa võtaks kohe komplimendina kui see tõele vastaks, aga kahjuks ei ole ma suuteline sellist teksti kuidagimoodi uisapäisa ja kiiresti kirjutama. mul tuli ikka tükk aega mõelda, et suuta su joone näide kuidagi teha sarnaseks su liiva näitele. kuid ühe asja tabasid sealt ilusti ära, seal on meelega ebaloogilisust rõhutatud, aga kus, sellele said minu arust valesti pihta.
seega, kuigi üks põhipoint oli ebaloogilisuses, tahtsin siiski rõhutada ühte teist asja. mainides kohe lause alguses psühholoogiat tahtsin viia edasisel lugemisel mõtted sellele, et mis on psühholoogial pistmist järgneva näitega (kaoseteooria vs korralage tuba). ülejäänu on juba konstrueeritud nii, et sarnaneks kuidagi sinu toa, liiva ja inimese töö näitele ning ei oma eraldi mingit erilist mõtet.
ja lõpuks, allpool palun arvesta sellega, et ma parandan sinu ebaloogilisusi enda ümbertehtud näite puhul, sest algselt polnud mul kavaski sellistele punktidele su näites tähelepanu juhtida, nagu sina sealt leidsid, vaid tuua VÕRDLUS, et kuidas paistab sinu liiva näide minule.
| Tsiteerin:: | ruri väide nr.1
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida..."
Ja ma arvan, et siin on taustal virelemas sügav tagamõte, mis vihjab sellele, et joon, mille pintsliga seinale tõmmatakse, on valmis "rapsitud" seisvas asendis. |
täiesti vale järeldus. vale eeldades seda, et joone tõmbaja peab enda jalgu kasutama. pikka-pikka (sinu enda väljend, millest oskasid järjekordselt mööda vaadata) joont tõmmatakse liikudes ning eeldades, et peale oma jalgade abivahendeid ei kasutata on ilmselge, et sirge joone tõmbamiseks tuleb veel eriti hästi tasakaalu hoida võttes arvesse ka maapinna kõverusi ja kaldeid.
| Tsiteerin:: | ruri väide nr.2
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole."
Kuna kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja(Täpselt nagu meie "valgustaja" väide eelpool ütleb), siis seda tüüpi joone pintseldamiseks seinale tuleb tingimata roomata. Vastasel korral hoiab Joone tõmbaja tasakaalu ning joon tuleb tahes tahtmata sirge. |
tundub juba kuidagi väga Exb'ilik lause: paistab alguses õige samas täpsemal lugemisel läheb vastuloluliseks, sest roomates on väga raske, kui mitte võimatu, sirget joont tõmmata, aga roomates on jälle ääretult kerge tasakaalu hoida. seega loogiliselt võttes ei saa öelda, et kui tasakaalu pole vaja, siis roomake, aga saab öelda, et kui kõverat joont on vaja, siis roomake. sina aga suudad need kõik kolm (tasakaal, roomamine, kõver joon) ühes lauses kokku siduda.
| Tsiteerin:: | | Üks küsimus siiski jäi minu meeltes rippuma, nimelt.. Kas lähedalt on siis kõik jooned sirged(No kui kaugelt kõverad tunduvad siis, lähedalt on ehk vastupidine effekt). Jään rahutult Teie läbikaalutletud vastust ootama. |
oleneb kaugusest  ja taustsüsteemist ehk siis kõik on suhteline. et joon tundub kaugelt kõver on maa peal täiesti õige, kuna maakera ise on kõver ning piisavalt kaugelt vaadates muutub iga joon kõveraks kui me taustsüsteemiks maapinda ei vali. ning ligidalt on ka kõik jooned sirged (kui otsustada ühe väikese lõigu järgi kogu joone sirgust), sest piisavalt ligidale minnes ja väikest osa vaadates tundub ka ringjoone üks lõik sirge olelvat. selle heaks näiteks on maakera, mille pinda vaadates ei ütle sa kuidagi ära, et maa tegelikult kerakujuline on.
kokkuvõtteks ütleks, et kuna mõtlemine paistab meil vägagi erinevaid radu pidi liikuvat, siis me räägime lihtsalt üksteisest mööda. mina ei saa aru, mida sina oma tekstiga tahad öelda, kuna keskendun vajalikust rohkem üksikasjadele ja ei näe nii hästi üldist pilti, sina ei saa aru mida mina tahan öelda, kuna vaatad üksikasjadest mööda ning proovid üldises mõttes rääkida.
vähemalt tundub asi umbes nii olevat. |
|
| Tagasi üles |
|
|
BukonoNugashi
Liitunud: 14 Veeb 2004
Postitusi: 581
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 09:59 Teema:
|
|
|
No selle pika-pika joone kohta ütleks ma ka üht 
Kui ikka väga kaugelt vaadata, siis joon on kõver, sest maakera on ju kumer. Muidugi eeldusena, et joon ikka eelnevalt maapinnaga paralleelselt tõmmatud, mis tähendab, et paistab lähedalt sirge olevat. Ja võib-olla paistab joon siis kaugelt sirge kui ta on lähedalt kõver või kaardus üles. Muidugi mõista on sellise teo praktikasse viimine suhteliselt utoopiline. Näiteks ei pruugi seda joont kaugusest, kus ta maakera kumeruse tõttu kõveraks muutub, üldse nähagi olla.
Samas ma võin teie jutust ka mööda rääkida, kui näiteks on tegemist 'kõvera' sikk-sakk joonega, mille sakid juba vähese maa tagant vaadates sirgeks "muutuvad". Kas kõver on sama mis kaardus?
Kokkuvõtvalt lisaks veel, et see kõik on suhteline, igaüks mõtleb nii kuidas on harjunud. Ja ümbermõtlemine sõltub ka teatavast põikpäisusest
Purege seda nüüd
_________________
Mu iseloom on isemoodi loom, mis ise ennast üles poob... |
|
| Tagasi üles |
|
|
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 10:14 Teema:
|
|
|
| ruri kirjutas: |
seega, kuigi üks põhipoint oli ebaloogilisuses, tahtsin siiski rõhutada ühte teist asja. mainides kohe lause alguses psühholoogiat tahtsin viia edasisel lugemisel mõtted sellele, et mis on psühholoogial pistmist järgneva näitega (kaoseteooria vs korralage tuba). ülejäänu on juba konstrueeritud nii, et sarnaneks kuidagi sinu toa, liiva ja inimese töö näitele ning ei oma eraldi mingit erilist mõtet.
ja lõpuks, allpool palun arvesta sellega, et ma parandan sinu ebaloogilisusi enda ümbertehtud näite puhul, sest algselt polnud mul kavaski sellistele punktidele su näites tähelepanu juhtida, nagu sina sealt leidsid, vaid tuua VÕRDLUS, et kuidas paistab sinu liiva näide minule.
|
Kas tõesti näit minu näide Teile niivõrd abstraktne? Ma lihtsalt ei suuda selle mõttega harjuda. Näite mille Teie tõite oli igati loogika vastane & said ka ise sellest aru. Minu näite kohta see päris ei kehti.
| Tsiteerin:: | ruri väide nr.1
näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida...
| Tsiteerin:: | Exb
Ja ma arvan, et siin on taustal virelemas sügav tagamõte, mis vihjab sellele, et joon, mille pintsliga seinale tõmmatakse, on valmis "rapsitud" seisvas asendis. |
täiesti vale järeldus. vale eeldades seda, et joone tõmbaja peab enda jalgu kasutama. pikka-pikka (sinu enda väljend, millest oskasid järjekordselt mööda vaadata) joont tõmmatakse liikudes ning eeldades, et peale oma jalgade abivahendeid ei kasutata on ilmselge, et sirge joone tõmbamiseks tuleb veel eriti hästi tasakaalu hoida võttes arvesse ka maapinna kõverusi ja kaldeid. |
Tegu on "mudeliga" millega on tänapäeval kokku puutunud iga koolipoiss/-tüdruk. Selliseid kõrvalisi andmeid ei arvestata, sest need teevad ülesande mõtetult keeruliseks. Kõik teavad, et kui rong väljub jaamast A et siirduda jaama B, siis teel väheneb kütus(kaal), rongi takistab tuul, hõõrdetegur jne jne.. Seepärast peaks ka Teil olema võime mööda vaadata ebavajalikest detailidest, mis ülesannet/arusaama lõpmatuseni keerukamaks suudavad teha.
| Tsiteerin:: | ruri väide nr.2
"näiteks, et pika-pika sirge joone tõmbamiseks seinale on vaja tasakaalu hoida, aga kõvera joone tõmbamiseks ei ole."
| Tsiteerin:: | Exb
Kuna kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja(Täpselt nagu meie "valgustaja" väide eelpool ütleb), siis seda tüüpi joone pintseldamiseks seinale tuleb tingimata roomata. Vastasel korral hoiab Joone tõmbaja tasakaalu ning joon tuleb tahes tahtmata sirge. |
tundub juba kuidagi väga Exb'ilik lause: paistab alguses õige samas täpsemal lugemisel läheb vastuloluliseks, sest roomates on väga raske, kui mitte võimatu, sirget joont tõmmata, aga roomates on jälle ääretult kerge tasakaalu hoida. seega loogiliselt võttes ei saa öelda, et kui tasakaalu pole vaja, siis roomake, aga saab öelda, et kui kõverat joont on vaja, siis roomake. sina aga suudad need kõik kolm (tasakaal, roomamine, kõver joon) ühes lauses kokku siduda.
|
Oota.. Kui ma ei saa tasakaalu hoida & mul on vaja KÕVER joon müürile värvida. Milline on siis Teie alternatiiv?
Kuna olete kogu oma tähelepanu millegile muule suunanud, siis joonisin kindluse mõttes teksti, mille ülelugemine võib Teie meelt muuta. Et ma nagu rääkisin Kõverast mitte sirgest joonest.
Ah jaa.. roomamiseks ei peagi tasakaalu hoidma, kui just mingit tüüpi maastiku ei harrastata(roomavas asendis võib inimene teadvusetu olla, teadvusetus aga tähendab, et inimene ei hoia tasakaalu).
Kusjuures pean mainima, et eelpool saavad inimesed millegipärast aru, nagu maa kõverus sõltub tugevalt sellest, kui suuteline on inimene sirget joont tõmbama(Kuigi tegu on mudeliga). & samas on palju pinda mis on muuseas(võibolla tuleb see mõnedele siin üllatusena), olenemata maapinna üldisest ümarusest ikkagi sirge. Jah oleme suutelised maapinda niivõrd moondama, et lõpptulemuseks on sile(mitte küll ehk prefektne, et keegi norima ei hakkaks) pinnas.
Muidugi pole ma veel kusagil määranud kui pikk see "pikk-pikk" joon võiks olla. Aga arvestades, et oleme harjunud jooni A4 formaadis olevale paberile tõmbama siis nõiteks 10-20 meetrit defineeruks küll sellesse "pikka-pikka" klassi. Kuidas peavad osad oluliseks siin maa kumerust jääb mulle mõistatuseks. Ebaoluline info.
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
kammerer
mitjok
Liitunud: 2 Dets 2004
Postitusi: 1454
Asukoht: tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 11:21 Teema:
|
|
|
| Tsiteerin:: | Ah jaa.. roomamiseks ei peagi tasakaalu hoidma, kui just mingit tüüpi maastiku ei harrastata(roomavas asendis võib inimene teadvusetu olla, teadvusetus aga tähendab, et inimene ei hoia tasakaalu).
|
hahahahaaa
see on siiamaani ikka kindlalt mu lemmik topic ever |
|
| Tagasi üles |
|
|
hjarg
Post count matters!
Liitunud: 9 Jan 2003
Postitusi: 1207
Asukoht: Tartu
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 11:25 Teema:
|
|
|
| exp kirjutas: | Ah jaa.. roomamiseks ei peagi tasakaalu hoidma, kui just mingit tüüpi maastiku ei harrastata(roomavas asendis võib inimene teadvusetu olla, teadvusetus aga tähendab, et inimene ei hoia tasakaalu).
|
Kammereril on õigus
Teadvusetus tähendab muidugi ka seda, et sa pole joonte tõmbamiseks kõige paremas konditsioonis.
_________________
Roses are red
Violets are blue
All of your base are belong to me |
|
| Tagasi üles |
|
|
BukonoNugashi
Liitunud: 14 Veeb 2004
Postitusi: 581
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 13:57 Teema:
|
|
|
| hjarg kirjutas: |
Teadvusetus tähendab muidugi ka seda, et sa pole joonte tõmbamiseks kõige paremas konditsioonis. |
Elementaarne järeldus, mu kulla hjarg :wink:
Huvitav, millega see küll lõpeb 
_________________
Mu iseloom on isemoodi loom, mis ise ennast üles poob... |
|
| Tagasi üles |
|
|
ruri
hammustab rrrRRRRRrr
Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 1645
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 14:18 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: | | Kas tõesti näit minu näide Teile niivõrd abstraktne? Ma lihtsalt ei suuda selle mõttega harjuda. Näite mille Teie tõite oli igati loogika vastane & said ka ise sellest aru. Minu näite kohta see päris ei kehti. |
ehh, ma ei saanud näite ebaloogilisusest aru, ma tegingi selle sellise. siin on vaks vahet. ja kas "Minu näite kohta see päris ei kehti" tähendab tunnistamist, et kui minu näide on igati loogika vastane, siis sinu näide on osaliselt loogikavastane?
mis sinu näitesse puutub, siis niivõrd abstraktne see ei tundunud, aga piisavalt, et rõhutamisega üritada seda näidata. samas miks ja mismoodi see liiva näide segane paistis olen ma juba eespool piisavalt selgitanud.
| Tsiteerin:: | | Tegu on "mudeliga" millega on tänapäeval kokku puutunud iga koolipoiss/-tüdruk. Selliseid kõrvalisi andmeid ei arvestata, sest need teevad ülesande mõtetult keeruliseks. |
kui sa millestki sellisest räägid, siis defineeri ka mudeli olemus, sest mudel võib olla erineva kompleksusega ning sa pole mitte sõnagagi maininud, milliseid parameetreid ja osi võiks sinu mudel sisaldada. pealegi on liikumine pika-pika joone tõmbamisel vajalik komponent ning seda ei saa mudelist välja jätta. muid asju võib küll välja jätta, aga kui sa tahad, et ma eeldaksin samu asju nagu sina, siis pane ka mudel paika mitte ära jäta lahtiseks.
| Tsiteerin:: | | Oota.. Kui ma ei saa tasakaalu hoida & mul on vaja KÕVER joon müürile värvida. Milline on siis Teie alternatiiv? |
kui sa ei saa tasakaalu hoida ja on vaja kõverat joont tõmmata, siis sa lihtsalt ei hoia tasakaalu, asendist olenemata. kui sa ei taha tasakaalu hoida ja sul on vaja kõverat joont tõmmata, siis minu loogika järgi ei heideta pikali, st asendisse kus juba tahtmatult saab paremini tasakaalu hoida, vaid valitakse asend kus tasakaalu on raske hoida.
| Tsiteerin:: | | Kuna olete kogu oma tähelepanu millegile muule suunanud, siis joonisin kindluse mõttes teksti, mille ülelugemine võib Teie meelt muuta. Et ma nagu rääkisin Kõverast mitte sirgest joonest. |
nagu minagi. ümber sõnastades: "sest roomates on väga kerge (raske vastand) kõverat (sirge vastand) joont tõmmata ja roomates on ka ääretult kerge tasakaalu hoida." mõlema variandi korral võib tuletada, et lause "kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja, seega tuleb tingimata roomata" on selles mõttes vale, et kui tasakaalu pole vaja hoida, siis ei heideta pikali, vaid hüpatakse näiteks kikivarvul ühel jalal.
| Tsiteerin:: | | Ah jaa.. roomamiseks ei peagi tasakaalu hoidma, kui just mingit tüüpi maastiku ei harrastata(roomavas asendis võib inimene teadvusetu olla, teadvusetus aga tähendab, et inimene ei hoia tasakaalu). |
hmm, kui seda juttu arvesse võttes lisada roomamisele eeldusena teadvuseta oleku, kuna inimene ei ole sellisel juhul suuteline tasakaalu hoidma, siis tuleb välja väide, et "kuna kövera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja, siis paneme seda tõmbama teadvusetu roomava inimese". st, saame ilusa ja korrektse Exb'iliku väite.
| Tsiteerin:: | | Kusjuures pean mainima, et eelpool saavad inimesed millegipärast aru, nagu maa kõverus sõltub tugevalt sellest, kui suuteline on inimene sirget joont tõmbama(Kuigi tegu on mudeliga). |
minu arust pole keegi eespool öelnud, et mida sirgemat joont on inimene suuteline tõmbama, seda kõveram maakera kumerus on.
| Tsiteerin:: | | Muidugi pole ma veel kusagil määranud kui pikk see "pikk-pikk" joon võiks olla. Aga arvestades, et oleme harjunud jooni A4 formaadis olevale paberile tõmbama siis nõiteks 10-20 meetrit defineeruks küll sellesse "pikka-pikka" klassi. |
minu arust jälle sobiks hoopis midagi üle 4-500 meetri sinna pika-pika joone klassi.
| Tsiteerin:: | | Kuidas peavad osad oluliseks siin maa kumerust jääb mulle mõistatuseks. Ebaoluline info. |
maa kumerus tuli sisse minu vastusega sinu küsimusele, et kas ligidalt on kõik jooned sirged. ja oli ka lihtsalt VÕRDLUSENA toodud. |
|
| Tagasi üles |
|
|
BukonoNugashi
Liitunud: 14 Veeb 2004
Postitusi: 581
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 17:50 Teema:
|
|
|
Nii nagu ruri ütles, käis see ainult joone kohta...
| BukonoNugashi kirjutas: | No selle pika-pika joone kohta ütleks ma ka üht
|
_________________
Mu iseloom on isemoodi loom, mis ise ennast üles poob... |
|
| Tagasi üles |
|
|
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 19:49 Teema:
|
|
|
| ruri kirjutas: | | Exb kirjutas: | | Kas tõesti näit minu näide Teile niivõrd abstraktne? Ma lihtsalt ei suuda selle mõttega harjuda. Näite mille Teie tõite oli igati loogika vastane & said ka ise sellest aru. Minu näite kohta see päris ei kehti. Teie tõite oli igati loogika vastane & said ka ise sellest aru. Minu näite kohta see päris ei kehti. | ehh, ma ei saanud näite ebaloogilisusest aru, ma tegingi selle sellise. siin on vaks vahet. ja kas "Minu näite kohta see päris ei kehti" tähendab tunnistamist, et kui minu näide on igati loogika vastane, siis sinu näide on osaliselt loogikavastane? | Ma arvan, et sõna "Täielikult" sobiks paremini sellesse lausesse. | ruri kirjutas: | | mis sinu näitesse puutub, siis niivõrd abstraktne see ei tundunud, aga piisavalt, et rõhutamisega üritada seda näidata. samas miks ja mismoodi see liiva näide segane paistis olen ma juba eespool piisavalt selgitanud. | Oma näidet olen ka eespool tublisti & korduvalt selgitanud. Olen järeldusele jõudnud, et kurdile pole mõtet laulda. | ruri kirjutas: | | Exb kirjutas: | | Tegu on "mudeliga" millega on tänapäeval kokku puutunud iga koolipoiss/-tüdruk. Selliseid kõrvalisi andmeid ei arvestata, sest need teevad ülesande mõtetult keeruliseks | kui sa millestki sellisest räägid, siis defineeri ka mudeli olemus, sest mudel võib olla erineva kompleksusega ning sa pole mitte sõnagagi maininud, milliseid parameetreid ja osi võiks sinu mudel sisaldada. pealegi on liikumine pika pika joone tõmbamisel vajalik komponent ning seda ei saa mudelist välja jätta. muid asju võib küll välja jätta, aga kui sa tahad, et ma eeldaksin samu asju nagu sina, siis pane ka mudel paika mitte ära jäta lahtiseks. | Ma eeldan, et siinsed lugejad on antud mõistega, kui mitte algkoolis, siis vähemalt keskkoolis piisavalt kokku puutunud, et ma ei pea kunagisi koolitarkusi üle kordama. Usu mind, pole vajadust iga näite/ülesande puhul defineerida, mis mudelisse kuulub. Vajalik info antakse näites/ülesandes & kui keegi hakkab kõrvalist teemat puudutama, on ta tõenäoliselt "selle piiri" ületanud.
Minu antud näite mudeli piirid on kõik täheldatud näite info endaga. Seal ma isegi ei maini kui pikk on müürile tõmmatud joon, sest see pole oluline ning iga, ka juhmimat tüüpi isik oskaks seda minu postitusest ilma minu kinnituseta välja lugeda. | ruri kirjutas: | | kui sa ei saa tasakaalu hoida ja on vaja kõverat joont tõmmata, siis sa lihtsalt ei hoia tasakaalu, asendist olenemata. kui sa ei taha tasakaalu hoida ja sul on vaja kõverat joont tõmmata, siis minu loogika järgi ei heideta pikali, st asendisse kus juba tahtmatult saab paremini tasakaalu hoida, vaid valitakse asend kus tasakaalu on raske hoida. | Jällegi on ruri täitmas oma püha ülesannet, toomaks meie eufoorias kobavale hiskonnale värskendavat..- otse tarkusellikast pumbatud tõeseerumit. Säärast eneseohverdust suudavad kanda kindlasti vaid tõelised meie aja kangelased. Lausa patt on lasta sellise õiglustundega inimesel vaikselt nurgas konutada, kui ühiskond on kihutamas ülekohtuse kuristiku serva ääremaile. Täiesti arusaamatuks jääb see, kuidas ikkagi lastakes mingil Newton'i sugusel "tolgusel" gravitatsioonist & muust sarnasest jahuda, kui meil endil on kõiksugu KAASAEGSEID tasakaaluteooriaid ruri tolmu alla vajuvast tarkusekapist võtta.
Nimelt tuleb ka lamaval isikul tasakaalu siiski hoida(joonitud tekst) & seda teame me nüüd tänu ühiskonnas särvalt (kindlasti) millegiga väljapaistvale iskule ruri, kelle heategusid & avastusi meie kaasaegses teaduses pole veel keegi täheldanud. Aga seda kõigest ruri sundolukorrale, kus ta peab vaimuhaigustest kihavale rahvale selgitama sulaselge tõe olemasoli tagamaid. Kuna ka mina olen üks neist, keda pole säärase vaimusilmaga nagu ruri õnnistatud, siis pean ma enda väiklase mõtlemise taustal küsima rurilt taaskord ühe küsimuse, mis mind valgustaks.
Ma üritasin, ent siiski ei suutnud välja mõtelda, mille suhtes lamav isik ikkagi tasakaalu hoiab? Usun, et selle küsimusele vastuse andmine lammutaks tunduvalt barjääri meie mõistmatute & puhta geeniuse piirimail.
| ruri kirjutas: | | nagu minagi. ümber sõnastades: "sest roomates on väga kerge (raske vastand) kõverat (sirge vastand) joont tõmmata ja roomates on ka ääretult kerge tasakaalu hoida." mõlema variandi korral võib tuletada, et lause "kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja, seega tuleb tingimata roomata" on selles mõttes vale, et kui tasakaalu pole vaja hoida, siis ei heideta pikali, vaid hüpatakse näiteks kikivarvul ühel jalal. | Kui tasakaalu pole vaja = pean ette suutma kujutada olukorda, kus tasakaalu lihtsalt ei ole/ei kasutata. Nüüd, kui ma kujutan ette kedagi ühel jalal kikivarvul hüppamas, ilma, et tal tasakaalu vaja oleks(lihtsalt poleks). Miks see ettekujutus kestab umbes pool sekondit?
Muidugi seletab ruri meile hiljem lahti kõik meile arusaamatuks jääud detailid, seni peame me aga ootama & 3-4 korda Matrix'it läbi vaatama. | ruri kirjutas: |
hmm, kui seda juttu arvesse võttes lisada roomamisele eeldusena teadvuseta oleku | Roomamise eeldus on teadvusetus? Aga miks mul on tunne, et teadvusetud inimesed pole just edukad roomajad? Valgusta mind! | ruri kirjutas: | | minu arust pole keegi eespool öelnud, et mida sirgemat joont on inimene suuteline tõmbama, seda kõveram maakera kumerus on. | Küll aga väideti, et maakera kumeruse tõttu näivad kõik jooned kaugelt kõverad(Seda näivust oli "tõmbamise" kohal silmas peetud).
Ühesõnaga ma näiteks seisan müürist mõnda maad eemal, vaatan minu kurikuulsat joont & kuna maakera on ümar, siis näen ma seda joont kaugelt kumerana sest? maakera on lihtsalt ümar? Et kuidas see põhjuseks on jääb mulle mõistmatuks.
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
BukonoNugashi
Liitunud: 14 Veeb 2004
Postitusi: 581
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 20:04 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: | | Ühesõnaga ma näiteks seisan müürist mõnda maad eemal, vaatan minu kurikuulsat joont & kuna maakera on ümar, siis näen ma seda joont kaugelt kumerana sest? maakera on lihtsalt ümar? Et kuidas see põhjuseks on jääb mulle mõistmatuks. |
Mille põhjuseks?
_________________
Mu iseloom on isemoodi loom, mis ise ennast üles poob... |
|
| Tagasi üles |
|
|
zork
Liitunud: 19 Veeb 2003
Postitusi: 578
Asukoht: Tartu
|
|
Postitatud: Kolm Juul 27, 2005 22:02 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: |
Mis vahet sel üldse on, kas vihjan matemaatikale või füüsikale tuginedes antud teooriale(Kusjuures tõepoolest tutvusin selle teooriaga ühes füüsika tunnis & mitte kaugeltki algklassis ning ka sõna termodünaamika pole mulle uudissõna). Te lihtsalt norite mõtetu detaili kallal, et midagi ütelda oleks. Vähemalt olete oskuslikult sellise mulje jätnud.(See kas ma arvan, et antud teooria kuulub füüsika, matemaatika või kasvõi elu enese valdkonda ei puutu asjasse ning selle koha pealt peaksite vait olema)
|
Kui sa nii hoolikalt kaoseteooriale vihjad, siis peaksid teadma, et ka kõige väiksemad ja ebaolulisemad asjad võivad suuri muudatusi edasises olukorras tekitada. Seega võta hoog maha ja vaata natuke asju järgi. Olgugi et see võib hetkel ebaoluline olla, kuid praegu oled sa loonud sellest pisiasjast täiesti vale pildi(ja kokkuvõttes nagu näha, tuleb sellest hoopis suurem probleem kui alguses arvata võis) - kaoseteooriat õpetatakse keskoolis füüsika tunnis, see on kirjas füüsika õpikus ja siit võib ka edasi välja tulla et ju ta siis on ka füüsika osa. Niipalju kui teised on maininud siis kaoseteooriale on füüsika õpikus viidatud ja sellest kirjutatud, kuid mitte midagi sinu poolt öeldut.
Samuti kaoseteooria ja mis ta on ning mida mitte. Mõned tsitaadid, mis veebist infot otsides ette jäid:
--
Kaoseteooria uurib süsteeme, mille iga järgnev olek sõltub eelmisest. Sealt selgub, et juba ükskõik kui väike algoleku muutus põhjustab mingi hilisema oleku muutumise tundmatuseni, kvalitatiivselt.
--
Chaos theory isn’t about lawlessness. There are laws that describe the phenomena in question (such as some fluid motions), but in many cases these phenomena display “sensitivity to initial conditions.” Two systems that start out in nearly the same state can develop in very different ways, and the impossibility of prescribing the initial state precisely means that the temporal development of a single system cannot be predicted.
--
Formally, chaos theory is defined as the study of complex nonlinear dynamic systems. "Complex" implies just that, "nonlinear" implies recursion and higher mathematical algorithms, and "dynamic" implies non-constant and non-periodic. Thus chaos theory is, very generally, the study of forever changing complex systems based on mathematical concepts of recursion, whether in the form of a recursive process or a set of differential equations modeling a physical system.
--
The most commonly held misconception about chaos theory is that chaos theory is about disorder. Nothing could be further from the truth! Chaos theory is not about disorder! It does not disprove determinism or dictate that ordered systems are impossible; it does not invalidate experimental evidence or claim that modeling complex systems is useless.
------
Ei jäänud ka infot otsides ette kusagil sinu näidet(põrandale prahi tekkimiseks pole inimesel tööd vaja teha, küll aga selle koristamiseks) ega ka analoogseid (stiilis - keskkonnad tasakaalustuvad)
Nende tsitaatide ning sinu näidete valguses on sinu arusaamine kaoseteooriast kõike muud kui õige ning selles osas(lisaks ebaolulistele pisiasjadele) oled sa küll omadega täiesti rabas(ja sinnapoole kipuvad ka su muud asjad minema).
| Exb kirjutas: |
seda kutsutakse VÕRDLUSEKS. Las ma toon Teile järjekordse näite, et säärast "kinnisilmi kobamist" vähesel määral juhtida(kui see võimalik on).
Võtan pintsli & tõmban pika-pika joone müürile. Teie seisate müüri ees & näete jupikest sellest joonest ning julgete väita, et joon on sirge. Kui keegi seda joont aga kaugemalt näeb saab ta üldisema pildi & võib ütelda, et see joon on hoopis üsnagi kõver.
See näitab seda, kuidas ma võin rääkida SEINAST & PINTSELDAMISEST aga näite tuua üldistava olukorra kohta, et MINGI SITUATSIOONI HINDAMISEKS PEAKS ÜLDIST PILTI NÄGEMA.
|
Mina näen siin hoopis seda, et paika on panemata ühised alused, millele võiks vaieldes toetuda ning sina demagoogitsed, hüpates detailide täpsustamiselt üldise plaani juurde, nii nagu sulle just sobib, et vajalikku tulemust saada. Sina tõmbad müürile joone, teised hakkavad ühe selle joone osa üle arutama ja sina võtad kätte ning hakkad nendega vaidlema, aga mitte selle joone osa üle, vaid hoopis suure pildi üle, pööramata üldse tähelepanu sellele, millest räägiti. Inimestel on nina ees sirge joon, sina räägid kõverast ning ütled, et astuge kaugemale, siis on kõver. Aga siis ei ole see enam see asi, millest varem räägiti(joone osa) vaid midagi muud hoopis(terve joon). Et püsi ikka teema juures ja kui sa räägid mingist asjast, siis ära hüppa korraga sealt asjast välja kaugele ja hakka tooma võrdlusi üldise pildi kohta, kui juttu on pildi detailist. |
|
| Tagasi üles |
|
|
ruri
hammustab rrrRRRRRrr
Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 1645
Asukoht: Tallinn
|
|
Postitatud: Nelj Juul 28, 2005 02:48 Teema:
|
|
|
| Exb kirjutas: | | Tsiteerin:: | | ja kas "Minu näite kohta see päris ei kehti" tähendab tunnistamist, et kui minu näide on igati loogika vastane, siis sinu näide on osaliselt loogikavastane? |
Ma arvan, et sõna "Täielikult" sobiks paremini sellesse lausesse. |
kuna ma eeldan, et sinu arvates on see kõik õige mida sa kirjutad, siis sa ei hakka ju ometi ennast parandama (päris ja igati on sinu sõnad), seega parandan ma enda teksti sinu soovitatud sõnaga: "ja kas "Minu näite kohta see päris ei kehti" tähendab tunnistamist, et kui minu näide on igati loogika vastane, siis sinu näide on täielikult loogikavastane?"
| Tsiteerin:: | | Oma näidet olen ka eespool tublisti & korduvalt selgitanud. Olen järeldusele jõudnud, et kurdile pole mõtet laulda. |
jah, tummal pole mõtet kuuljale laulda.
| Tsiteerin:: | | Minu antud näite mudeli piirid on kõik täheldatud näite info endaga. Seal ma isegi ei maini kui pikk on müürile tõmmatud joon, sest see pole oluline ning iga, ka juhmimat tüüpi isik oskaks seda minu postitusest ilma minu kinnituseta välja lugeda. |
nii, hästi. kes alustas minu näite lahkamist ning tõi sinna sisse igasugused asendid, tasakaalud ja roomamise? sina. kes praegu ütleb, et seal näites (mudelis) ei ole midagi muud peale müüri ja joone? sina. kes seega muudab oma seisukohti, juhib tähelepanu tegelikkusest kõrvale ja ajab segast juttu? paratamatult jälle sina.
ausalt, proovi natukenegi oma jutus järjepidev olla ja loogikat järgida. ning proovi natuke mõelda, ennem kui selliseid ajuvabasid näiteid tõsiselt hakkad analüüsima.
| Tsiteerin:: | | Ma üritasin, ent siiski ei suutnud välja mõtelda, mille suhtes lamav isik ikkagi tasakaalu hoiab? Usun, et selle küsimusele vastuse andmine lammutaks tunduvalt barjääri meie mõistmatute & puhta geeniuse piirimail. |
sa räägid mudelist ning sellest, et ka juhmimat tüüpi isikud oskaksid mudeli piirid näitest välja lugeda, aga ise ebaõnnestud selles haledalt. st tegelikult mudelis osalevate objektide kindlakstegemises. ehk siis lamav isik hoiab tasakaalu selle sama pinna suhtes millel ta hoidis tasakaalu ka seistes.
| Tsiteerin:: | | ruri kirjutas: | | kui tasakaalu pole vaja hoida, siis ei heideta pikali, vaid hüpatakse näiteks kikivarvul ühel jalal. |
Kui tasakaalu pole vaja = pean ette suutma kujutada olukorda, kus tasakaalu lihtsalt ei ole/ei kasutata. |
ma olen kogu aeg rääkinud, et "kui tasakaalu pole vaja hoida" ja minu silmis see tähendab seda, et liikudes ei võeta ette midagi tasakaalu hoidmiseks kui mingi asjaolu lööb selle paigast ära, mitte ei tähenda seda, et tasakaalu üldse pole. ja ühel jalal hüppamine on sellepärast sisse toodud, et siis on lihtsam kukkuda ning sellega tõestada, et sa ei hooli tasakaalu hoidmisest.
| Tsiteerin:: | | ruri kirjutas: | | hmm, kui seda juttu arvesse võttes lisada roomamisele eeldusena teadvuseta oleku |
Roomamise eeldus on teadvusetus? Aga miks mul on tunne, et teadvusetud inimesed pole just edukad roomajad? Valgusta mind! |
sa ei väsi mind üllatamast. sa ise ütlesid, et "roomavas asendis võib inimene teadvusetu olla" ja kui mina ütlen, et roomamisele võiks lisada sinu ütluse põhjal teadvusetu oleku, siis hakkad sina minu käest küsima, et miks roomaja peaks teadvusetu olema. küsi seda parem enda käest kuna sina tõid selle sisse.
ja praegusel hetkel tähendab "roomav asend" roomamist, mitte inimest kes lamab roomavas asendis, sest algselt käis jutt roomamisest (sinu sõnad: siis seda tüüpi joone pintseldamiseks seinale tuleb tingimata roomata), aga mingil hetkel asendasid selle millegipärast roomava asendiga.
| Tsiteerin:: | | ruri kirjutas: | | minu arust pole keegi eespool öelnud, et mida sirgemat joont on inimene suuteline tõmbama, seda kõveram maakera kumerus on. | Küll aga väideti, et maakera kumeruse tõttu näivad kõik jooned kaugelt kõverad(Seda näivust oli "tõmbamise" kohal silmas peetud). |
kus on nüüd sinu üldistamise võime ning oskus mudeli piire paika panna? kas tõesti on niivõrd raske BukonoNugashi näitest lugeda välja mudeli olemust, st et mudelis on kõik jooned niivõrd suured ning neid vaadatakse niivõrd kaugelt, et maakera kumeruse tõttu paistavad nad kõverad?
| Tsiteerin:: | | Ühesõnaga ma näiteks seisan müürist mõnda maad eemal, vaatan minu kurikuulsat joont & kuna maakera on ümar, siis näen ma seda joont kaugelt kumerana sest? maakera on lihtsalt ümar? Et kuidas see põhjuseks on jääb mulle mõistmatuks. |
et kuidas maakera ümarus mõjutab joone kumerust? st sa ei saa aru, et kui tõmmata ühe ringi ümber teine ring, siis miks on see teine ring kumer? täiesti müstiline fenomen, eks ole? |
|
| Tagasi üles |
|
|
Exb
phonescooled
Liitunud: 15 Veeb 2005
Postitusi: 135
Asukoht: Estonia
|
|
Postitatud: Nelj Juul 28, 2005 09:37 Teema:
|
|
|
zork Kuna leian, et minu seletused on reeglina igati loogilised, ei tunne ma erilist vajadust end pidevalt korrata, vaid võtan üles teiste postitused, ning üritan neid loogiliselt lahti seletada. & kuna ma seisan teispool piire, kus Teie zork koos oma hulgalise kaasmaalastega oma "pühapäevaloogikat" üritate aretada, siis olen sunnitud mitmel rindel korraga omi seisukohti lahti seletama. Sellest ka minu laiahaardeline teemaarendus.
| ruri kirjutas: | | "ja kas "Minu näite kohta see päris ei kehti" tähendab tunnistamist, et kui minu näide on igati loogika vastane, siis sinu näide on täielikult loogikavastane?" |
Minu viga.. Pean enda väiteid igati loogikale tuginevaks.
| ruri kirjutas: | | jah, tummal pole mõtet kuuljale laulda. |
Tõsi kah? Teatavasti valmistas oma viimased(& suht edukad) teosed Mozart neid ise kuulmata, kuna põdes haigust mis pärssis kuulmist.
| ruri kirjutas: | nii, hästi. kes alustas minu näite lahkamist ning tõi sinna sisse igasugused asendid, tasakaalud ja roomamise? sina. kes praegu ütleb, et seal näites (mudelis) ei ole midagi muud peale müüri ja joone? sina. kes seega muudab oma seisukohti, juhib tähelepanu tegelikkusest kõrvale ja ajab segast juttu? paratamatult jälle sina.
ausalt, proovi natukenegi oma jutus järjepidev olla ja loogikat järgida. ning proovi natuke mõelda, ennem kui selliseid ajuvabasid näiteid tõsiselt hakkad analüüsima |
Kui Te ütlesite, et kõvera joone tõmbamiseks ei lähe tasakaalu vaja, siis küsimus "Kuidas see teostatakse?" EI OLE mudeli piiridest väljumine. Kui ma aga räägin joone tõmbamisest müürile & keegi hakkab rääkima, kuidas maa kumerus mõjutab asjaolu, et sirge joone tõmbamine muutub maa kumeruse tõttu võimatuks, siis see on teemast mööda rääkimine. Saad aru miks? Kui see ikkagi on Teile mõistatuseks, siis soovitan Teil veel mõningad aastad koolis käija, et Te rohkem antud mõistega kokku puutuks.
| ruri kirjutas: | | tegelikult mudelis osalevate objektide kindlakstegemises. ehk siis lamav isik hoiab tasakaalu selle sama pinna suhtes millel ta hoidis tasakaalu ka seistes. |
Iva, mida ma juba ei-tea-mitmentat postitust üritan siin Teile selgeks teha on see, et lamav/roomav isik ei hoia tasakaalu(punkt). See, et ka teadvusetu isik saab lamada oli näiteks toodud selleks, et Teil mingisugunegi ettekujutus tuleks sellest. Lamaval isikul pole mitte LIHTNE tasakaalu hoida, vaid ta EI TEEGI SEDA! Lamaval isikul POLE VÕIMALIK TASAKAALU KAOTADA, sest tal POLE KUHUGI KUKKUDA. See peaks ometi väga loogiline olema.
| ruri kirjutas: | | et kuidas maakera ümarus mõjutab joone kumerust? st sa ei saa aru, et kui tõmmata ühe ringi ümber teine ring, siis miks on see teine ring kumer? täiesti müstiline fenomen, eks ole? |
Kuidas on võimalik sirge joon ümber ringi tõmmata? Kui me räägime SIRGE tõmbamisest siis tuleb oletada, et joon ka ON sirge. Maa kumerus ei lähe mul vähimalgi juhul korda.
--------------------------------------------------------
Nagu näha, pole ilmselt minu sõnad piisav, et teid veenda selle kõige olemuses, mida siin räägin.
Teeks siis selgeks minu sõnade tähenduse ning millele need viitavad kellegi teise sõnadele viidates.
1. küsitav teema: Nagu minu käsitlus, et kaose teooria füüsika valdkonda kuulub on vale.
"Chaos theory, in mathematics and physics, deals with the behavior of certain nonlinear dynamical systems..."(http://en.wikipedia.org/wiki/Chaotic)
2. küsitav teema: Nagu kaoseteoorias puuduks mingi "tasakaalustuv"(minu näites tasakaalustub liiv, mis esindab korralagedust) süsteem.
"...
Nii said kõne all olevate meeste töödest alguse kaose teooria ja korrapära otsingud kaoses, mis sisuliselt tähendab, et kaos on ette määratud ehk determineeritud."(http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel122_95.html)
Minu näites tähendab liiv kaost, mis on ette määratud olema maas.
Kaos tähendab korrapäratust, ning kaose teooria üritab seletada kaose pidevat eksistentsi, ent ka seda kuidas kaos kogu aja vältel omab mingit üldist suunda.
"...
Ajaloo algtingimuste mõju tulevikule oleme kogenud kas või Molotovi-Ribbentropi pakti kaudu. Liitlaste Krimmi konverentsi otsused jätsid meid nõukogude meelevalda. Meie ajalugu kujunes süngeks, milles üksikinimeste elutrajektoorid olid erinevad, kuid üldjoontes sarnased."(http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel122_95.html *Sama link)
Kaose teoorias eksisteerib alaliselt & pidevalt kaos("milles üksikinimeste elutrajektoorid olid erinevad"), kuid üldistes joontes liigub süsteem siiski ühes suunas("kuid üldjoontes sarnased")
Minu "liiva" näites on selleks(kaose asendajaks) aga liiv(minu näites on liiv(kaos) miski, mis peaks ühtlaselt olema nii sees, kui väljas ("... üldjoontes sarnased"))
Kaose teooria üritab kaost defineerida, kui mingit korrapärast.(Märkate vastuolu?) Ent nagu näha, on see kellelgi siiski õnnestunud.
_________________
*smoking is worst way to commit suicide* |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: |
| |
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
