Saishuuheiki Kanojo *spoilerid*

[manic]

well well..
ülevaade ise on siin [ Saishuuheiki kanojo by hjarg ]

mida arvavad need kes näind on!?

esimest korda vaadates ehmatas ära joonistusstiil.. kui ei.. see ei häirind pääle paari episoodi enam kohe mitte.. sest asi läx kiirelt raskeks.. ning välimuse jäligmine ei olnd üldse mõtteski..

samas.. häirivax jäi lõpp..
et mix kutt nii kergelt asjaga leppis.. et tõesti..

kopin teile siia oma arvamuse mis ma kirjutasin animenfo'sse

there was a boy.. who got easyly pissed by everything.. so he wished and hoped and dreamed that one day he can be all alone in the world..
and one morning he woke up.. and everything was quiet.. he went to the kitchen.. noone was there.. he thought his parents went to work already.. so he paid no attention..
after a while he went out.. again.. it was quiet and lonely..
noone was there.. it took him some time to understand that his dream did come true..
so he was overjoyed.. he ran to the nearest candyshop and took whatever he wanted.. he drowe cars left behind and crashed them.. he took as much money from the banks as he wanted.. he was haveing the fun of his life..
until he realised..
there was no place where to spend the money..
there was no friends who could tell "woow.. man.. you're cool!"
there was no woman to cry "waah.. what have you done!"
there were no parents to put him to housearrest..
there was noone..
so he sat down.. and thought a while..
and..
as it seemed hopeless..
by the time he thought he is loseing his mind..
he had a great idea..
i thought a friend for him..
a voice.. inside him.. just.. for him..
his best friend..
a friend who has always the same opinion..
a friend who likes the same things..
a friend who knows how to entertain him..
and so he sat.. and spoke with himself there..
for days.. for weeks..
until there was nothing to talk about..
until his friend learned to have its own opinion..
until his friend learned how to fight..
until there was a sound.. a small "crack"..
inside his head..
.. and then there was silence ..


gomenasai et nii pikk ja segane.. aga mulle jättis ta sellise tunde.. ja ongi kõik..

[xin Zeran]

Üldkokkuvõttes mulle meeldis.
Enne kui anime silmi ette sattus, lugesin selle Saikano ülilühikese manga läbi, see andis mingi sissejuhatava pilgu animeele. Animatsiooni stiili kohta ei oska midagi pahasti öellda, ainukesed asjad mis silma riivasid olid Chise ja Shuuji meeletu pikkuse vahe ja Chise liiga lapselik vällja nägemine. Iseloomude kohta ka veel, et Chise nuttmisega pingutai üle ja Shuuji oli tõesti saamatuks ja külmaks tehtud. Just tema hääl jättis sellse ebameeldiva tunde. Mida eddasi lugu läks, seda rohkem sulasid tegelased lahti ja muutusid realistlikumaks.
Lõpu poole jäi siiski mulje, et Shuuji ei armasta Chiset, ma ei tea miks selline tunne tekkis. Jäi mulje, et ta tahtis Chiset lihtsalt õnnelikuks teha. See kajastab ka lõppus.
Rääkides veel lõppust. Ma ei saa pärsi pihta mis seal siis õige juhtus. Terve universum hävines? Nii ka päris ei saa olla. Või siis terve Maad laastanud sõda hävitas kõik elu ja Shuuji ja Chise hinged sulasid ühte? Mõtlema panev.
Kuid üht tegelast tahaks veel välja tuua. Üht sõdurit (kapten või kes ta oli) Ma ei mäleta enam mis ta nimi oli. Ta jättis kõige realistlikuma mulje ja igatsus kodu poole ja suhe Chisega oli lihtsalt hinge liigutav
Kuid tõesti hea anime, väga süngete ja depressiivsete olukordadega.
_________________
$> cd /pub
$> more beer

$> man woman
No manual entry for woman
$> exit
Church of Scientology

[hjarg]

[Star]

Kõige rohkem häiris mind joonistus stiil. Tegelased on nii hirmaslt joonistatut et ei suutnud kõikki osasid läbi vaadata. Actionid võinuks rohkem olla.
Kes see Chise üldse oli? Tulnukate poolt loodud salarelv, mis pidi kogu inimkonna hävitama? Kelle vahel see sõda õige käis?

[hjarg]

Nohh, actionid oleks võind olla rohkem juhul, kui tegemist oleks olnud märuliga. See siin oli aga väga omapärane armastuslugu. Ka tegelased ei olnud vähemalt minu arust hirmsalt joonistatut, pigem oli kogu see stiil väga omapärane. Kuid mitte halb.

Kusjuures, see, et ei mainitud kelle vahel sõda käis, andis tegelikult animele vürtsi juurde. Nii näidati päris edukalt, et sõda ja kõik muu selline oli ainult taustaks ühele kenale armastusloole.
_________________
Roses are red
Violets are blue
All of your base are belong to me

[kammerer]

[hjarg]

[Random Hero]

koristasin oma riiulit ja avastasin sealt eelmisest baka sünnipäevast saadik tolmu kogunud Vabarna-senpai pärandatud plaadivirna. Juba esimene plaat äratas huvi, aniDB'st järgi uurides mõistsin, millise pärli otsa ma olin komistanud.

Esmamulje võib petlik olla. Shuuji ja Chise füüsiline erinevus oli vahepeal tõsiselt häiriv, oli Shuuji Chisest ju umbes kolm korda suurem. Lisaks olid Shoojil hallid juuksed, mis andsid talle veel kõvasti vanust juurde. Ning Chise kohmakas-nuttev-vabandav oli ka üle pingutatud, võib-olla lootuses luua kontrasti surmatoova ingli ja õrna tütarlapse vahel?

Kui tegelaste välimus sai ära kirutud, avastasin, et tegemist on ühe parima animega, mida ma näinud olen. Tavalised, kuid samas ebatavalised tegelased, klassikaline Hedgehog dilemma ning ihukarvu püstiajavalt hea soundtrack. Metal ja üldse rock on animes üsna aruldane nähtus, kuid siia sobis nagu rusikas silmaauku.

See, kuidas viimases osas maailma lõpp järjest lähemale tuli, sundis kõlarite helitugevust juurde keerama, pilgu ekraanile naelutama ning lihtsalt emotsionaalsuse tõttu värisema. Kahjuks jäi päris lõpp üsnagi segaseks.

Armastust lahati siin animes palju: kas armastatakse keha või hinge, kui palju on inimene võimeline armastatule andestama ja palju tema nimel taluma. Ning muidugi igipõline küsimus: kaugele suudab inimene armastuse nimel minna.

Tundmatustest vaenlastest veel niipalju, et see piloot, keda mägedes taga aeti, rääkis inglise keelt. õigemini jõudis enne surma "stop it" hõigata. Võib oletada, et tegemist võis olla ameeriklasega, kuid mingit tugevat alust sellel ei ole.

Kui lõpp oleks vähegi selgem olnud, siis oleks tegemst mu uue lemmikanimega.
_________________
Mulle meeldisid foorumid. Igaühel oli äge avatar ja signatuur.

[uupps]

Ka mina vaatasin selle toreda anime nädala-paari eest läbi. Väga meeldis. Vaatasin kohe 12 osa jutti ära, 13. jäi kahjuks järgmisele päevale . Muidu oleks veel parem elamus sellest animest jäänud.
Joonistusstiil võis algul natuke häiriv olla, kuid kui hakata vaatama, harjus sellega kiiresti ning hakkas meeldima, kohe väga.
Kindlasti üks sellistest animetest, mis jääb pikemaks ajaks meelde tänu sellele, et tegu on minu jaoks võrdlemisi emotsionaalse animega, see on esimene anime, mille peale mul tuli pisar sõna otseses mõttes silma.
See oli nüüd vist 10. või 11. osa lõpus, kus oli selline tore hoiatus, et mitte edasi vaadata, sest edaspidi läheb kurvemaks, see oli isegi tõsi .

[ponytail]

Olen ainult mangaga kursis, aga seda ei lôpetanudki. Art oli minu jaoks liiga udune ja tegelased jäidki minu jaoks selliseks ilmetuks. Aga järsku vaatan anime ära hoopis.
_________________
The world is coming to an end, please LOG OFF!