Sügis, 2017

[cenorig]

Heitsin mõnele selle hooaja sarjale pilgu peale. Kaks tükki jäid isegi eredalt silma.

Esiteks Inuyashiki, mis jutustab eluväsinud vanamehest, kelle mingid maavälised eluvormid juhuse pilke tahtel tapavad ja seejärel androidkehaga asendavad. Mõistus ja välimus jäävad mehele alles, kuid kuna keha puhul oli tegemist lahingmudeliga, siis on sisu hoopis teine.

Anime põhineb Hiroya Oku (Gantz) mangal. Sarnasusi Gantziga on omajagu. Eelkõige muidugi Oku edgyd tegelased - mingipärast ei arva ta inimestest eriti palju, mistõttu on siingi suurem osa neist heal juhul nõmedad, halval juhul sotsio- või psühhopaadid. Kahtlemata eksisteerib eelkirjeldatuid tüpaa¾e ka meie maailmas, kuid Oku teostes on neid ühiskonna läbilõikes oluliselt rohkem. Aga kui sellest üle saada, siis meenub, et põnevust ja pinget oskab autor ju hoida (loodetavasti ei ole lõppakord säärane rongiõnnetus nagu Gantzi mangal).

Anime teeb vaatamisväärseks nii sümpaatne ja eripärane peategelane (kas oskate nimetada animed, milles protagonist pensioniigi!) kui ka stuudio Mappa kiiduväärt produktsioon.

Teiseks Shoujo Shuumatsu Ryokou (e.k "Tüdrukute viimane reis"), mis jutustab kahest neiust, kes seiklevad sõjajärgsel või lausa postapokalüptilisel maal. "Seiklevad" on siiski liiga tugev sõna, jätab ehk vale mulje; pigem sobiks "sõidavad-kõnnivad läbi". "Sõjajärgsel" ja "postapokalüptilisel" ei ilmesta animed ka just hästi. Selle fraasi ette oleksin pidanud lisama "muuseas". Ehk kokkuvõttes on olustik vaikne, tegevus tasane. Nii palju kui kuulnud olen (sari põhineb mangal), siis ei tee anime ka kannapööret ega muutu äkitsi kohutavalt traagiliseks (nii nagu setting iseenesest lubaks). Pigem see tasane kõmpimine jääbki. Meenutab natuke "Sora no Wotot", kuid enim suurepärast mangat "Yokohama Kaidashi Kikou", kus tegelaste suhtlemise kaudu saame ümbritsevast maailmast killukesi, mis puslet siiski lõpuni valmis ei tee.

Anime teeb vaatamisväärseks see õhkkond, mis jääb järele peale inimeste minekut, veidi nukker ja igatsev nagu vana talumaja. Igatahes võib selle anime vaatamisega tegelikult ka oodata, näiteks ajani, kui akna taga pimedas tuiskab ja tormab, sees aga saab ekraanivalguses kuuma glögi juua ja sussides jalgu radiaatori peal soojendada.


Muu tundus kräpp --- aga ootan teie soovitusi!
_________________
xyz

[Will]

Inuyashiki - ei üllata, aga ei jäta ka külmaks
Mahou Tsukai no Yome - eellugu oli hea, seeria vast alles kogub tuure

[Ummi]

Mulle hakkas silma Kujira no kora wa saijou no utau, mis google tõlkes tähendab "Orav päralt vaalaga", aga vist räägib midagi vaala seljas tuuritamisest. Anime räägib eraldunud ühiskonnast, kes seilab vaala/laeva/saare seljas lõputul liivamerel ja üritab kuidagi hakkama saada. Osadel elanikel on selline (animepärane) võime maagiat kasutada, mis aga nende eluiga drastiliselt lühendab. Nad juhtuvad ligi ühele teisele vaalale/laevale/saarele, kust nad leiavad varemed ning üheainsa elaniku - noore tüdruku verise saabriga.

Mis mulle eriti meeldisid olid ilusad vesivärvised taustad (mis võib-olla olid Photoshopi filtriga tehtud, mul pole head silma), aga ka mõnus klassikaline utoopia-postapokalüptiline maailm. Kuigi ta ei tundu ehk nii sünge ja ehk nii yaoi fanfiction'i hõnguline, tekitas see mõnusa Shinsekai Yori tunde. Paari esimese osa põhjal paistab, et tuleb ikka sõjaanime, mitte seiklus nagu mulle meeldiks, aga igal juhul on asi täitsa pädev.

Natuke teisest vallast soovitan Netojuu no susumet ehk "Netimängu soovitust". Kolmekümnendates naine kaotab töö ja otsustab, et kuna tal pappi on siis ta enam ei lähegi tööle - hakkab NEETiks. Teda püüab kinni üks MMO, kus ta kiiresti ka sõbrad leiab. Mängustseenid on väljanäideldud, kuid kaamera põrkab pidevalt tagasi päriselu juurde ja räägib üpris mõjusalt eskapismist - kuidas üksik inimene otsib seltsi arvutist, ei kammi juukseid ja joob õlut.

Seda animet ma võrdleks eelmise suve ReLife'iga, mis näitas täiskasvanute probleeme ühiskonna ja täpsemalt jaapani töökultuuriga kohanemisel. Koolianimete vihkajate rõõmuks pole siin aga kübetki kooli - on vaid külm ja raske tegelikkus. Mõlemad animed räägivad küll rasketest probleemidest, kuid vaatavad asjale optimistliku pilguga.

Inuyashiki oli minu meelest väga südamlik ja naljakas.
Shoujo shuumatsu ryokou on vist minu selle hooaja lemmik, kuna on ühtlasi üks neist teejoomise animedest ja äge sõjajärgse maailma avastamisretk. Neil on tornlinnad!

Järgedest on päevakorras Shokugeki no Souma, millest õnneks või kahjuks on välja jäetud varasemad ohtrad fanservice'i stseenid ning kolmveerand animatsioonist; ja 3-gatsu no lion ("Märtsilõvi"), mis jätkab oma melanhoolset shogiheitlust.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[Kazim]

Elegant Yokai Apartmen Life kolis CR järjehoidjasse- jutustab maagiaõpilasest õpilasest, kes kolis kummitavasse majja. Lisaks tuleb peategelasel muu eluga järje peal olla.

[Silmasin Food Wars 3 hooaega, hüppasin ka hypetrain-le ning alustasin esimese hooajaga, väga huvitav jälgida kuidas toidutegemisest selline põnevik on välja võlutud;) ]

Juni Taisen: Zodiac War jutustab ülivõimetega sõdalaste sõjast. Hetkel veel selgusetu, et kes milleks sõdib, aga palju polegi vaja mõelda sarja juures: Death Flag on väga selgelt kohe iga osa alguses välja toodud;)

[DudeJr]

Shokugeki no Souma puhul ma arvan, et on hea, et fanservice't maha keerati, endale väga ei istu.
NGNL sai näiteks liigse fanservice'ga osaliselt ära rikutud(aga hea anime on ikka, äkki kui Kunagi millalgi S2 tuleb, siis on rohkem selline, nagu ta lõpupoole oli )


Inuyashiki on mul ka kuskil arvutis olemas, aga pole veel suutnud mahti leida, et alustada.
Tundub, et peab mingi hetk lihtsalt ette võtma
_________________
http://myanimelist.net/animelist/ZippyRaks