Kas anime harib?

[HotPapa]

Tahtsin teada inimeste arvamust selle kohta, et kas anime harib?Näiteks mõned loevad raamatuid ja nagu teada, sellega kaasneb uute sõnade tundmine ja õige kirjaviis(enamustel on see nii).Tegelikult peaks anime inimses mõtteviisi ka kuidagi muutma, see muidugi oleneb animest ka aga igatahes mina olen sellest üsna targemaks saanud.Vaadata asja mitmest vaatepunktis on hea, kuid kõige raskem on neid üles leida.Mõnes animes käsitletakse mitut probleemi, mis puudutavad ka tänapäeva tavaelu ning ,kes teab vb sattud ise ka sellisesse olukorda.

Anime on põhimõtteliselt sama mis filmide vaatamine, ning see ei pidnad eriti targaks tegema.Mis aga enamus animede puhul hea on, on see, et neile on inglis keelsed subtiitrid all.Raamatuid ma ei loe, kuna see lihtsalt ei meeldi mulle ja see tundub mulle aja raiskamisena.Juba väiksest peale vaatsin koguaeg telekat ning see tõi mulle rohkem kasu kui ma oleks selle asemel raamatuid lugenud. Parem vaatan mõnda head animed inglis keelsete subbidega ja õpin midagi juurde

[Chobits]

Ingliskeelsed subtiitrid arendavad vähemalt keele oskust.
Aga animest midagi kasulikku õppida?! Oleneb kindlasti animest endast arvan ma.
_________________
animed

[hjarg]

[HotPapa]

Ma ei vaidelgi, et raamat etem on aga see on suht harjumise asi.Muidugi kui ma oleks rohkem raamatuid lugenud siis oleks mu sõnavara rikkam aga...kas ma oleks ära õpinud sakas keele ni hästi ära, et ma saaks sooritada riigieksami ilma probleemideta 5 peale ära,ja minna saksa ülikooli edasi õppima...(teist nimetatud kavatsust pole plaanis teha).Ma ei usu, et raamatu lgemisega oleks ma sellisele tasemele jõudnud.

Nagu ma mainisin pole mul raamatute vastu midagi...asi on vaid selles, et ma olen laisk ega viici nii plaju lugeda...parem rüüsatn oma aju telekaga ja arvutiga.

[Sato-chan]

Ma ei tea...noh paljud multikad on seotud jaapani ajalooga...siis saab nac ajalugugi õppida...näitex ma tean nüüd ühteist Meiji ja Muramachi ajastust...
_________________

[kaptengalaktlan]

See on nüüd küll üks hästi vaieldav teema vist.
Hjarg vist tundis ennast puudutatuna, kuna ta ei ütle ära heade raamatute lugemisest ja selle käigus ise endale asjade ette kujutamisest.
HotPapa postitusest võis aga välja lugeda, et tema lähenemine "harimisele" on praktilisemat laadi (mis ei tähenda üldse seda, et raamatutes seda poleks) - keeleõpe, olukorrad, mis võivad endalgi ette tulla jne. Siin pole midagi imestada ega kraagelda - tegemist on veidi erinevate mõtlemis- ja vastuvõtumehhanismidega.
See aga, et eri inimesed on vastuvõtlikumad eri meeltest tulevale infole, on samuti selgesti märgatav. Kui ma ütleks hoopis, et minu jaoks on muusika ilmekam kui tekst, kas see oleks siis vale? Seda ei saa tõestada, sest me ei saa seda kuidagi mõõta.
Oluline on hoopis see, kui kaugele suudab sinu enda fantaasia minna ükskõik millisest meelest tuleva info põhjal. Hjarg, kas sa ei arva, et kui me tõstame vastuvõetavate meelte arvu, siis enda ette kujutatud fantaasia võib olla samavõrd veelgi komplekssem? Kui juba pelgalt tektsi lugemisel suudad nii palju ette kujutada, siis mida võiksid ette kujutada veel audiovisuaalse teose põhjal, see tähendab - mis on see samm veel edasi? Tuleks lihtsalt asja potentsiaal maksimaalselt ära kasutada. Kas keegi selleks ka võimeline on, see on omaette küsimus. Kui võrrelda meelte taju ruumi tajumisega, siis kahemõõtmelist ruumi (vastavalt võrdlusele justkui kahe meelega saadud infot) võib ette kujutada paindununa kolmemõõtmelises ruumis, kuid kolmemõõtmelise ruumi paindumist neljamõõtmelises juba niisama lihtne ette kujutada pole - meil puudub vastav võrdlus reaalsest maailmast. Sealt edasi on ainult igaühe enda teha, kuidas ta defineerib asjad, mida meie maailmas tegelikult reaalselt olemas ei ole (tegelikult on enamikke selliseid asju võimalik matemaatikaga kirjeldada, kuid see just ei aita väga palju asja ettekujutamisel).
Mina ise pean harimise eesmärgiks mitte teadmisi konkreetseteks lahendusteks stiilis "kui on nii, siis tuleb nii teha", vaid enda võimekuse suurendamist mis iganes olukorra looval lahendamisel. Seda suudab aga teha iga teos, mis jätab mõtlemisruumi, seega ka anime.
_________________
/>_<\

[Mr Cinnamon]

Kuid, kui sa loeksid raamatuid ei kirjutaks sa selliseid lauseid :

[HotPapa]

Arvatavasti seda ma enam teada ei saa..:p...aga kes teab võib olla hakkan mõnel ilusal päeval mõnda head draamat lugema:)

[hjarg]

[Mr Cinnamon]

Hjarg, siin sa eksid. Kapikollid tõepoolest eksisteerivad ja nad tulevad välja ja häälitsevad vaid siis, kui pime on.

Ma kardsin väiksena päkapikke, mõtelgem sellele, millised väikesed värdjad nad on. Kas nad tõesti tahavad vaid head, usume-usume.
_________________

Avatar tehtud Mr Cinnamoni poolt, suured tänud talle.
I was a VIP at a Trance party!

[kaptengalaktlan]

Jah, Hjarg - ainult teksti lugedes võime ülejäänu fantaasia abil kompenseerida, kuid ma rääkisin ühtlasi ka sellest, et see, mida sa mingi meele ajel suudad ette kujutada, sõltub sinu vastuvõtlikkusest just selle meele suhtes. Ja sellest, et teksti lugedes võid ülejäänud puuduvad meeltekomponendid küll juurde kujutada, kuid küsimus on selles, et kui sulle anda kõik meelekomponendid, kas oleksid siis võimeline tajuma midagi nendest kaugemale. Väga mugav on seda mitte teha, sest kõik on juba ette serveeritud - kuid samahästi võiks ju ka öelda, et teksti võib lugeda ilma muid meeli ette kujutamata ja sellega rahul olla. Lihtsalt üks tundub lihtsam kui teine. Meelte juurde lisamisel suureneb niiöelda paralleeltöötluse osa, millest iga komponenti eraldi võttes võiksid sa ju samamoodi midagi omakorda ette kujutada.
_________________
/>_<\

[MTI]

kaptengalaktlan, osalt ma oleks sinuga nõus. Aga raamatut/animet/filmi ei anna lõpmatuseni läbi mõelda ja ette kujutada. See on ikkagi loodud inimese poolt ja hea vaeva ja tahte juures võid sa mitu korda raamatut läbi lugedes uurida kõik väiksemadki aspektid ja ideed läbi. Lõppkukkuvõttes oled sa siis kõik teadmised mis sellest raamatust saada võib enda harimiseks ära kasutanud.
Minu puhul on nii et ma suudan raamatule palju paremini keskenduda kui filmile/animele, see võib tulla sellest et järjest jutu lugemisega pead sa seda töötlema samal ajal ja ei hakka igav. Asi võib lihtsalt minus ka olla. Paljude tõeliselt heade raamatute ja animega on selline lugu et ühe korraga läbi vaatamisel/lugemisel on raske täielikult aru sellest saada. Seda peab mitu korda tegema, siis saab puzzle mõttes kokku panna, sest kõik tükid on ennem teada ja tuletatakse järjest meelde. Mul on tõeliselt halb mälu ja sellepärast ma pean uuesti osasid animesid vaatama, muidu läheb meelest ära.
Vastates küsimusele mis origiaalselt oli topic, oleneb animest, mõni harib mõni mitte. Täpselt sama lugu filmidega ja raamatutega. Filmid on enamjagu Lääne massitoodang ja midagi head sealt ei tule. Euroopa filmid pidid head olema. Osad vanad vene filmid on kah head. Igat tüüpi toodangu juures saab olla tõeliselt head ja tõeliselt halba/mõttetut toodangut. Head, sügava mõttega ja poolenisti meistriteosed on jah tõesti harivad, juhul kui sa poindile pihta mis on sulle esitatud puzzle tükkidena ja mille sa ise pead mõttes kokku panema. Osad animed on mind tõeliselt sügavalt mõtlema pannud (siinkohal tõstaks esile Neon Genesis Evangelion, mu lemmik).

[pansomon]

[Antonius]

Salateadus? Mis ajast on massimeedia, inimeste mõjutamine salateadus? Minu teada on ta antiikne ja omab ka sellist nime, nagu demagoogia.


Ise tahtsin ka tuua näiteks NGE, mille vaatamine on aidanud aju arendamisele mingil määral (arvan...). Nimelt mingil määral psühholoogiliste äärmuste jälgimine aitab meil mõista inimesi, I guess...

Üks fakt inimajust olla see, et mida rohkem me informatsiooni kogume, seda võimsamaks see muutub, nii et selles mõttes annab anime vaatamine ka mingil määral juurde... tarkust... vist.

Siis on keeleline pluss asjal juures - subtiitrite kaudu saadud inglise keel.

Üks pluss veel neile, kes kergesti innustuvad (mina olen üheks näiteks) - kui ma lihtsalt jooksen, teen ma seda tujutult (välja arvatud erijuhtudel). Kui ma jooksen, kehastudes end mõttes nt. Kouga'ks (Inu Yasha'st, ülikiire jooksja), jooksen ma hoopis suurema innuga, võib-olla ka kiiremini ja teen paremat trenni.

See oli aga väga erandlik näide ja sellesse tuleb üldiselt pigem suhtuda naeruga, kui näpu näitamisega.
_________________
Inimesi saab ligikaudu kaheks jagada - kiiremad, kes sageli teevad enne mõtlemist, ja aeglasemad, kes mõtlevad iga oma teo läbi.
Samas, kõik teevad vigu.
Ainult teisena mainitud inimtüüp teeb neid aeglasemini.

[HotPapa]

[pansomon]

[Antonius]

off-topic:
minu meelest on massipsühholoogia ja propaganda demagoogia üheks alaliigiks. Demagoogia pole ka päris lihtsalt puru silma ajamine, demagoogia on üldse inimlik mõjutamine.

üks tõlgendus ühest netisaidist...
See on massidega manipuleerimine. Demagoog annab katteta lubadusi, petab, võltsib olevikku ja minevikku. Ta istutab inimeste pähe mõtteid ja tundeid, sõltumata nende sisust - see on ajupesu.

on-topic:
Hea teada, et ma pole ainus siis, kes selline anime fanboy on...
Kuigi enda ette kujutamine mõne anime-tegelasena pole veel eriline fanboy-lus, pigem on seda see, kui sa kannad nt. Inu Yasha pildiga aluspükse vms...

Üks asi veel - anime võib anda igasuguseid ideid neile, kes tegelevad omaloomingu kirjutamisega. Mitte ei mõtle ma plagiaadi võimaluse tekkimist (et kirjanik hakkaks lihtsalt anime-sarja ümber kirjutama ja sellega "haritumaks" ja rikkamaks saada), vaid lihtsalt ideid jms.
_________________
Inimesi saab ligikaudu kaheks jagada - kiiremad, kes sageli teevad enne mõtlemist, ja aeglasemad, kes mõtlevad iga oma teo läbi.
Samas, kõik teevad vigu.
Ainult teisena mainitud inimtüüp teeb neid aeglasemini.

[ruri]

[Antonius]

[ruri]