Pagan mind ajavad värvi..

[rossman]

Pagan kuidas mind ajavad närvi animed kus kasutatakse 3D Cellrenderdust.
space battled ja mechad on toredad kui need on 3d kuid inimesed,
mitte nii palju
muidugi on see odavam aga kas sellepärast hakkab kaduma klassikaline
animatsioon?
Kirarin Revolution oli väga fun anime.. ja siis läks see 3D peale üle ja enam pole.
miks ma marru üldse läksin oli Sidonia no Kishi mis oli nii häiriv.
Tagaks rohkem originaalseid animatsioone näha. Dante oli hea, KillLa kill oli hea isegi Powerpuff Girls on parem kui Cellrenderdus

[Ummi]

Kuna animele kehtib masstootmisre¾iim, siis minnakse üldjuhul odavama lahenduse poole (sest raha pole). Ma olen nõus, et see on kole ja kurb, aga järgmine kord hinga sügavalt sisse ja välja. Viha väljub kopsuõhuga.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[ShinNatsume]

Täitsa nõustun kuigi on ka erandeid, kus CGI on väga hästi töötanud. Näiteks Black Rock Shooter'i tv sari ja Panty & Stocking.

[Stopa]

[Soobel]

Heh, DA-s sai nalja: keegi oli My Little Pony Twilight Sparkle animeerinud mingit lihtsalt naeratust ja lehvitust tegema ja vabandas, et tema esimene animatsioon, et ärge maha lööge. Ma siis imestasin, et esimese kohta ikka kuramuse hea, kaadreid tohutult ja kas joonistaski ise need kõik välja. Vastas: "I used the puppets."
Mul lõi s keema, et kurat ma nagu sellise legendiga, nagu Heino Pars ikka ühelt maalt ja tema tuleb mind mingi nukujutuga mõnitama, nagu ma ei teaks, mis asi on nukufilm.
Hiljem aga sain teada, mis nukke mõeldi - need on flash failikesed, mida koos taustakulissidega alla saab tõmmata ja kõik võivad nendega teha, mida iganes tahavad, kui vähegi flashis teha oskavad ja mispärast youtube ponipornot ja muud jama täis on. Vot - polegi joonisfilm, vaid virtuaallamenukkfilm.
Hiljem meenutasin ja juurdlesin veel selle odavuse ja keerulisuse üle, eriti miimika osas. Jaapanlased lasevad mu arust kõige rohkem üle jala - kehvemates animedes käivad aktsioonid mõne sekundi kaupa, kui keegi lööb, midagi plahvatab, keegi kihutab. Ja enamik kaadreid staatiliste nägudega, kus vaid suu liigub ja silmad pilguvad. Kaugelt lahjem kui näiteks Tom ja Jerry. Aga siis mõtlesin, mihukesed tohutud töötunnid võisid minna seal 40-datel nende nägude animeerimiseks ja kui kalliks võiks see praegu minna ja kes oleks nõus selle eest maksma. Tunne on selline, et money talks ja multikad lähvad muudkui odavamateks ja tuimemateks.
_________________