Tükike elavat Jaapanit sinu kodus.

bio-tmnt

Siin ma rääiks pisut toataimedest, mis pärinevad Jaapanist ning mida on suht kerge endale soetada lille poest.
Jaapani taimede alla ma loetlen taimi mis on otse Jaapanist või Ida-Aasiast.

Ardisia crenata (täkiline Ardiisia)
On siis Jaapani ja Lõuna-Aasia subtroopilised metsad.

Taime populaarsuse peamiseks põhjuseks on kaunid viljad, mis jäävad taime ehtima pooleks aastaks.
Kasvukoht toas oleks valge, suvel peaks otsese päikese eest pisut varjutama. Kastakse suvel üsna rohkesti, talvel mõõdukalt, kuid kunagi ei tohi muld liiga läbi kuivada. Kuiva õhuga ruumides tuleb kasuks sagedane piserdamine.
Tegemist on puuga on aeglase kasvuga looduses kuni 1,5 meetrit kõrge.

Aspidistra elatior (kõrge Lehtliilia)
See siis Hiina ja Lõuna-Jaapan

Toatingimustes õitseb südatalvel, kuid tihti ei osata tema õisi märgata.
Lepib igasuguste tingimustega, ainult ere päike ei sobi Kastma peab alati mõõdukalt nii et pruunid plekid lehtedel osutavad, et on kas üle või ala kastmine. Kuid ma isiklikult pole seda müügil taimena näinud vaid pigem leht-lõikena mida kasutatakse kimpudes rohelisena. Kuid rõhun et tegemist on väga lepliku taimega, talub nii tõmbe tuult kui madalaid temperatuure ning selle kõikumist.

Camellia japonica (Jaapani Kameelia)
On siis Hiinas, Koreas, Jaapanis ja Taiwani mäestikumetsades.

Potililledena pakutakse peamiselt täidisõielisi sorte. Õitsevad olenevalt sordist eri ajal, enamasti meie oludes sügistalv. Kasvukoht olgu valge, kuid mitte päiksepaisteline, võimalikult jahe, talvel ca. 10C.
Kastetakse alati ühtlaselt mõõdukalt- kui mullapall korraks põhjalikult läbi kuivab, võib see taimele saatuslikuks saada. Suveks võib selle välja tõsta. Taim ise võib heades tingimustes kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks või puuks.

Cycas revoluta (Rahu-Palmlehik)
Hiina, Jaapan, Filipiinid.

Iga mõne aasta tagant areneb tüve tipus uus ring lehti, neil arenevad vabas looduses ka käbi kujulised õied, kuid toas juhtub seda väga harva. Tahab saada valgust kuid suvel tuleb kaitsta otsese keskpäevapäikese eest. Sobib tavaline ruumi temperatuur, talvel mitte alla 15C.
Kastetakse seda vähe, talvel veel vähem, kui on üle kastmine tulevad pruunid laigud lehtedele ja kui ala siis lähevad need kollaseks. Palmi lehti kasutatakse tihti kirstude kaunistamiseks ja pärgade valmistamiseks, sealt ka see nimetus ''Rahupalm''. Kuid tegu on suht kalli taimega eriti kui on suur isend.

Fatsia japonica ( Jaapani Fatsia)
Jaapani ja Korea subtroopilised igihaljad metsad.

Looduses kuni 5m kõrgune püstine, enamasti mitmetüveline põõsas, ka toatingimustes võib kasvada 1,5-2m kõrguseks. Õied rohekasvalged, asetsevad varre tipus. Vili on must mari. Vanemad eksemplarid võivad mõnikord ka toas õitseda. Tahab saada, nagu kõik eelnevad, valgust kuid see aga talub ka pisut varju, otsest päikest ei kannata. Lepib igasuguse temperatuuriga, kuid eelistab õhurikkaid jahedaid ruume, eriti talvel. Kevad-suvel kasta rohkem ja piserdada selle suuri lehti, kuid talvel hooida tagasi, muld ei pea olema pidevalt niiske. Pikaealine suhteliselt vähenõudlik taim, sobib väga hästi suurte jahedate esindusruumide kaunistamiseks. See on taim millest mina isiklikult olen huvitunud kuna ta näeb tõesti ilus roheline välja.

Gardenia jasminoides ( jasmiin Gardeenia)
tuleb siis see Ida-Aasiast

Kultuuris on peamiselt pooltäidis- ja täidisõielised vormid. Vananedes muutuvad õied kreemikaskollaseks. Õitseb meie oludes talvel. Toas kavab tavaliselt vaid mõnekümne cm kõrguseks, kuid vabas looduses kuni 2 meetrit, hästi harunenud võrega põõsaks. Valge koht, kuid ereda suvepäikese eest tuleb kaitsta. Kasta umbes iga nädal, kuid mitte hoida muld liig niiskena ja samas ei tohiks ära lasta kuivada täielikult. Heades tingimustes kasvab ja õitseb pidevalt.

See on kõigest väike üle vaade Eesti poodides olevatest Jaapanist tulnud ja ka seal olevatest taimedes. Üritan jätkata kui aega on.
Kui tekib küsimus kust täpselt neid saada kui huvi on siis:
Tallinnas on näiteks Hortes!
Tartus on Jarden! (Ei tea kas nii see kirjapilt on)
Pärnus on siis Pärnu Lillekeskus!

Sealt võite neid kindlasti leida!! Kui huvi on muidugi!
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

cenorig · Liitunud: 14 Sept 2006 Postitusi: 1695

Tänan teema eest.

Ardisia crenata (esimene) ja Camellia japonica (kolmas) võiks ka enda kodu ehtida, iseasi palju nad mulle Jaapanit meenutavad. Sakura roosavalgeid õisi tahaks ikka.

bio-tmnt

Tahtsin muidu ka pisut Bonsai-st rääkida kuid ei leidnud eseda infi mis vaja on, nii et räägin seda mida ma selle hooldusest ise tean.

Üks levinumaid meie poodides on Ficus Bonsai (viigipuu Bonsai)
Tuleb siis Aasiast

Kasvatada on suht lihtne, vähe vett, suurem isend vajab vaid umbes kord kuus, kuid siis ikka korralikult, väiksem isend ca. 2-3 nädalatagant.
Hea oleks seda piserdada, vähendab kastmist. Rohkesti valgust kuid samas hoida otsese päikese eest.
Kuid jah vaatame tõele otsa, tegu on suht kalli taimega kus hinnad kõiguvad. väiksed on u. 200-500kr (oleneb kohast kust osta), suured juba 1000-3000kr (need on hinnad millega mina neid müügil näinud olen).

Kuid Ficus Bonsai on leht bonsai, mis on kõige levinum ja siiski odav. Kuid see õigem oleks ikka okkas bonsai, mida mina olen siiamaani vaid 3 korda oma silmaga näinud. Ühe hinda ma mäletan hästi kuna see meeldis mulle jubedalt ning oli selline vahepealne isend, kuid jah tol hetkel polnud võtta seda 2700kr tagataskust. Sama suure Ficus Bonsai oleks saanud u.1000 eest, nii et vahe on sees.
Nii et jah kui raha on ostke, tegu on huvitava välimusega taimega ja minu andmete kohaselt on Ficus Bonsai saadaval nendes kolmes kohas, midama eelpool mainisin. Kuid mis on hinnad? Uurige saate teada.

Kuid jah mis puutub sellesse Jaapani kirsi, siis tõest pole seda potitaimena näinud, sama käib ka bambuse kohta mida pole potitaimena.
Kuid võid proovida tavalist kirsi puud toas kasvatada, kuid see ei annaks seda sama efekti. Kuid see õitseb jube naljakalt, sellel nagu otseselt lehti polegi ning ma olen jube vähe sellest kuulnud, nii et mõni targem võiks siin pisut rääkida sellest kes seda uurinud on!!!
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

Random · Liitunud: 16 Juun 2006 Postitusi: 1871 Asukoht: puu otsas

Ma arvan, et see küsimus sobib siia taimeteemasse.

Mis asi on sakura? kas tegemist on sellesama kirsipuuga, mille vilju võib pärast vitsutada? Või on tegemist meie mõistes mingi teise puuga. Ja kas tõesti on Jaapanis neid nii palju kui animes ja osades filmides on silma jäänud, nii-öelda eesti lepa-kase-paju eest?
_________________

bio-tmnt

Vot! Hea küsimus! Ma tahaksin ka seda teada!
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

cenorig · Liitunud: 14 Sept 2006 Postitusi: 1695

Minu teada vilju ta ei kanna. Isegi Jaapanis on ta ilutaim, ei usu, et Sakura-metsi kusagil leidub. Minu teada. Minu teoretiseerimise asemel võiks tegelikult keegi teadjam teemasse selgust tuua. Mulle on tähtis vaid see, et sakura on üks maailma ilusamaid taimi ja ainuke, mis mulle Jaapanit meenutab.

bio-tmnt

On kindlast võimalik, kuid jah keegi ei tegele sellega või ei levi nii hästi.
Arvatavasti on see ainulaadne ning et seda levitada tuleb aretada mingi hübriid, mis kõlbaks ka teistes kliimades olemise, isegi kui ta on sul toas, mõjutab väline kliima seda.
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

zero

Need kirsipuud, mille õitsemist käiakse kevadel vaatamas ehk ohanami ei kanna vilju. Tean ka, et Jaapan kinkis USA'le peale Teist Maailmasõda umbes 5000 kirsipuud ja need on istutatud nüüd Washington DC'sse.
_________________
Jäi kui rott lõksi vahele.

bio-tmnt

Aga! oot! Kuidas vili ei tekki? Õitsemine ongi see viljastus protsess! Midagi ikka tuleb kui õied ära õitsevad, kuna kust see taim siis oma seemneid arendab? Sõnajalal on näiteks eosed, see on ka põhjus miks ta ei õitse. Kuid jah see taim õitseb enne kui talle tulevad lehepungad, paistis piltide pealt!!!
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

cenorig · Liitunud: 14 Sept 2006 Postitusi: 1695

Mõtlesin söödavaid vilju, sorri.

Random · Liitunud: 16 Juun 2006 Postitusi: 1871 Asukoht: puu otsas

Kas viljad on siis söögiks kõlbmatud kirsid, või on tegemist ikkagi täiesti kirsist erineva puuga?
_________________

Ryujin · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 252 Asukoht: Tartu, Ryugu-jo

Random · Liitunud: 16 Juun 2006 Postitusi: 1871 Asukoht: puu otsas

Täname kõik koos jumalat Wikipedia eest.
_________________

bio-tmnt

Vaatasin, lugesin pisut! Kuid ei lugenud kuskilt välja, et seda toataime versioonina on olemas! Nii et siis ikka sa ei saa seda endale tuppa.
Kuid pisut üritasin seda järele teha nii et siin on see mis välja tuli:
http://s132.photobucket.com/albums/q38/biohaz-tmnt/null2/?action=view&current=Picture3813.jpg
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!

Dejiko-nyo!

Mul kodus on küll igasugu toataimi, kuid ega ma peal aaloe ja ahvileivapuu neid eriti ei tunne.

Nii et ma ei tea, kas mõni neist ka Jaapansit pärit on.

Tegelikult kuna siin teemas jutt juba kirsipuudele läks, siis siit ka minu postituse tegelik põhjus - see link nimelt:
http://dcpages.com/gallery/view_album.php?set_albumName=album07&page=10

Ma leidsin selle hiljuti. Tegu on just nimelt nende kirsipuudega, mis kasvavad Washington D.C.`s.
http://en.wikipedia.org/wiki/West_Potomac_Park

Lihtsalt silmale ilus vaadata.

_________________

bio-tmnt · Postitatud: Püh Jan 07, 2007 00:23 Teema:

No nii! Kes otsib see leiab ning kes leidis see otsis!

Jaapani kirsipuu [Prunus(Rosaceae)]

Need heitlehised puud on taimeperekonna Prunus/Cerasus aretatud vormid või hübriidid. Neil on vahelduvad teravahambulised tumerohelised lehed, mis on noorena tihti pronksjad ja pika teritunud tipuga. Atraktiivsed õied võivad olla roosad või valged; lihtõiega, poolteisekordsed või topeltõitega. Levinumad vormid on püstise kasvukuju ja heleroosade topeltõitega Amanogawa; alguses püstine ja vaasikujuline, hiljem harunev sügavroosade topeltõitega.
Kanzan; laiuva võra, rippuvate okste ja valgeid liht- või topeltõisi kandvate suurte õisikutega.
Shirotae; suurte valgete õitega täidisõitega.
Shogetsu; väga suurte üksikute valgete õitega.
Sügavroosade topeltõitega sort Kanzan on kõige populaarsem ja laialdaseltkasvatatav jaapani kirsipuu.
Kõrgus on siis ca. 10m või isegi enam, laius ca. 15m ja rohkem. Koor onpunakaspruun põikivöötidega ning õitseb kevadel. Tuntakse ainult istutatud kujul, kasvatatakse parkides, aedades ja tänavatel.
Kuid need kaunid aiapuud on Jaapanile väga omased, neid on kasvatatud ja aretatud seal üle tuhande aasta

Kuid ega ma nii seda asja jätta! Minus on see taim ka suurt huvi äratanud ning lähen ja uurin kas seda kuskilt tellida ei saa. Annan teda oma saavutustest ja tagasi löökidest!
_________________

Mu isamaa, Maajamaa, täisväärtuslik erootika!
Ja ka juulikuus on lumi maas!! Peoga näkku hõõrun sooja lund!