Ghost in the Shell 2 - Innocence

[xin Zeran]

Nõustun kaptengalaktlan'ga, kohati oli visuaalne külg liiga kirjuks aetud, samuti oli ka mul tõlkega natuke probleeme. Ometigi on haWks väha hea fansubi grupp, kuid Innocence'i subakad olid vähe nõrgavõitu tõlgitud.
Sisu jäi ka kuidagi nõrgaks või ma pean selle kunagi uuesti üle vaatama, et suudaks sisust paremini aru saada.

Siin kohas peaksin veel mainima, et GITS film ei pannud minul küll pead pööritama, lihtsalt esitas omal ajal intrigeerivaid küsimusi.
_________________
$> cd /pub
$> more beer

$> man woman
No manual entry for woman
$> exit
Church of Scientology

[goldenboy]

BAhh.. Ärge vaadake seda.. jama on!! ( ainus huvitav koht oli seal lõpus allvelaevas, ülejaanud sü¾ee oli lihtsalt pask )

PS:Mulle ei meeldinud ja kui teile meeldis......siis on.....tore Reeglid punkt 6- piraatlus pähh. tervitades, hjarg.

[xin Zeran]

[hjarg]

Jahh, Xin... aga viga on selles, et siin ei olnud ka sisu eriti palju, kuigi oli palju ilusaid pilte...
_________________
Roses are red
Violets are blue
All of your base are belong to me

[ichi]

ilus, väga segane, ei jätnud sügavaid emotsioone vastupidiselt esimesele osale. seda osa vaadates ei saa eriti aru, et sel esimesega väga suur ühendus oleks - samasugune segadustunne jääks ma usun ka siis, kui ma esimest osa poleks näinud.
eh, nagu ikka, on sequel ikka veidi sitem, kui esimene osa.
ja ühe filmi (kuigi see päris lühike on) jooksul on ainult mingi kogus eksistentsialistlikku pseudofilosoofilist arutelu, mida ma ära kannatan.
visuaalselt kompu, kõik muu jätab kõvasti soovida.
paralleeliks tooks doom3-e - ühe tüübi kommentaar gamespotis oli enamvähem selline: graphics are only so playable..
ehk seda filmi (nagu ka seda mängu) ei oleks tahtnud vaadata ainult ilusa välimuse pärast.
_________________
-bob, do you know what happens to schoolgirls in japanese cartoons?
-no....what? (enter tentacles) ooogh...!! wankaaaaarrrgh!!!!!

http://www.weebl.jolt.co.uk/hentai.htm

[zork]

Üritasin hakata vaatama eile, aga juba algusest jooksis tõlge nii vastikult, et ei suutnud eriti vaadata. Ma püüdsin natuke kõnet jälgida ja seda alloleva tõlkega kokku viia, aga kui ikka teksti on natuke ja tüüp sama lobiseb pika jutu maha ja ma ei suuda eriti teksti ja kõnet kokku viia, siis ikka segab see vaatamist. Ei saanud ühesõnaga sellisele lainele, et asi läheks üle sujuvaks vaatamiseks, kus saad ilusti all teksti lugeda ja samas jutt ei häiri. Ootan vist mingi hunniku aega veel, kas teeb Hawks parem tõlke või tuleb keegi teine oma reliisiga välja ja saab ka siis ehk sisu ning ilusaid pilte kommenteerida.

[pansomon]

mulle meeldis. ilmselt peab veel paar korda vaatama, et asjale päris täpselt pihta saada.

muideks kui te siin kurdate, et liiga palju filosoofilist mõtteheietust oli seal, siis lugege originaalmangat. seal peaaegu igal leheküljel ikka oma kolm-neli rida märkusi rohkem ja vähem filosoofilistel teemadel. mina isiklikult ei arva, et oshii nendega liialdas.

ja kuskilt jäi kõrvu tilbendama ka, et "pole loogiline, et mingid mendid sellist filosoofilist juttu ajavad case'i lahendamise vahepeal". on loogiline, arvestades et tegu on section 9-ga. st kui tegemist on ikkagi tippmentidega, siis oleks loogiline oletada, et neil ka endil mõistus peas on.

ainus, mis mulle ikkagi natuke ei meeldinud, oli muusika
minu meelest esimese osa muss oli parem. nad oleks võinud kasutada sama mussi. see praegune kõlab aga nagu... adibass või niike, ehk siis kõlab imitatsioonina. ma ei tea miks. lihtsalt.

[V-QuB]

Olen näinud ja tulemuseks see mida ma kartsin, ma ei saanud sellest aru... Anime productioni poolt meeldis küll, ütlen kohe 3d graafika super, varem pole ma ühesgi animes sellist näinud, kahju aga et muusikat oli väha... Üldiselt olen ma rahul
_________________
"When Machines Learn to Feel
Who Decides What is Human"

[zork]

Sai lõpuks ka parema tõlkega versiooni kätte ja ära vaadatud asi. Visuaalne külg on muljetavaldav nagu ka esimese filmi puhul, muusika samuti hea. Aga sisu ise jäi tõesti lahjaks, lõpus kippus väga jääma mulje kui ühest keskmisest politseifilmist. Kuriteod, natuke uurimist ning saadigi pahad kätte.

[Vabarnamees]

Mul on selle filmi kohta ka üht-teist öelda. Jutt on päris pikk, aga võin kinnitada, et vähemalt on selles minimaalselt kirjavigu.

Esiteks, minu meelest on selliste teoste puhul nagu "Innocence", s.t. kui tegemist on ülivõrretes kiidetava tähtteose järjega, vaatajal väga suur kiusatus teha üks kahest apsust:
a) kas ehitada endale üles ebaõiglaselt suured ootused ning seejärel, lootuses saada samavõrd või enamgi vapustet' kui esimese osa puhul, paratamatult pettuda;
b) või olla veendunud, et kõik, mis seotud konkreetse "kaubamärgi" või nimetusega (antud juhul "GitS"), on juba vaikimisi suurepärane, ning seetõttu endale pidevalt sisendada, et ollakse rahul, ja teha kõik, halvamaks oma kriitikameelt.

Ehkki praegu nii vabalt sel teemal sõna võtan, pole ma ka ise vähemalt teisest patust enamasti sugugi vaba. Katsun siiski (vähemalt oma jutu esimeses osas) olla võimalikult vähe erapoolik. Üldiselt mulle film meeldis, ehkki tunduvalt teisel tasandil (mis ei tähenda, et rohkem või vähem) kui esimene "GitS". Eristaksin kahte põhikomponenti, millel pikemalt peatuda:

1. Kest
1.1. Välimus. See on väga kaunis film, paiguti sombune ja vaoshoitud, teisalt vaatemänguline ja värvikirev. Joonistuste ja arvutigraafika segunemine on äratuntav, ent oskuslik ja ei häirinud mind sugugi. Kõik visuaalsed elemendid sobituvad omavahel kenasti kokku ning moodustavad taas kord (nagu "GitS"'i puhul alati on olnud) äärmiselt usutava maailma. Muusika toetab sobival määral seda illusiooni ning ei kõla võimalike hittsinglite lootuses vägisi pealekleebituna.
1.2. Tegevustik. Tõepoolest, nagu juba mainitud, ei ole puhtalt sündmustiku mõttes tegemist ameerika mägedega. Sü¾ee hargneb enamasti rahulikult, võiks isegi öelda - laisalt, kohati aga liigagi nobedas tempos. Kõik, mis filmis füüsiliselt toimub, oli vähemalt minu jaoks suhteliselt hästi arusaadav ja jälgitav. Kõnekas seik: märulistseenidest palju enam pakkusid mulle pinget hetked peategelase Batou igapäevaelust või üldvaated erinevatest fantastilistest sündmuspaikadest. Samas ongi enamik minu lemmikfilmidest pigem mõtlikud draamad kui plahvatuslikud põnevikud, nii et oma loogika siin leidub.

2. Vaim
Siin on minu silmis filmi tõeline, ehkki usinalt silmailu sisse pakendatud ja seetõttu raskesti hoomatav väärtus, mille avastamist ei tee hõlpsamaks ka paiguti unine ja paiguti lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtiv sü¾ee. Kannatlikul jälgimisel saab ilmsiks, et välimus ja tegevustik on filmi looja Mamoru Oshii käes pelgalt vahenditeks, edastamaks oma mõtisklusi inimlikkuse ja tehislikkuse erinevustest ja kokkupuutepunktidest, eetika suhtelisusest ja võib-olla ka paljust muust. Ulmelised vaatepildid ja relvastatud kokkupõrked on filmis vaid selleks, et hetkeks meie tähelepanu köita, meid ajutiselt relvituks teha ja sundida meid seejärel mõtlema, kasvõi viivuks. Mõned küsimused, mille Oshii minu jaoks õhku viskas: Mis on inimeseks/masinaks olemise eelduseks? Millise tunnuse põhjal otsustada inimsuse/tehislikkuse üle? Kas ja miks peaks suhtlemist inimestega väärtustama rohkem kui suhtlemist loomadega või suhtlemisest hoidumist? Kas inimsoo veendumus oma ülimuslikkuses on põhjendatud? Kas tehislikult loodu võib ületada enda loojat? Kui jah, siis kuidas on see võimalik, kui loodu väljendab looja võimete, teadmiste ja oskuste piire? Kas küborgid näevad und elektrilistest jahikoeradest?

Enamikul nendest küsimustest kas pole ühest tõestatavat vastust või on igasugused vastused kergesti rünnatavad. Samuti võib mõni teine vaataja mõnda nendest teemadest filmis üldse mitte näha või näha hoopis teise nurga alt. Ning lõpuks pole siin staa¾ika "GitS"'i vaataja jaoks ju sisuliselt midagi eriti uut - kõik need ideed on ühes või teises vormis juba kõnealuse fenomeni mõnest varasemast kehastusest meile üpris tuttavad. Sellegipoolest on just see "GitS"'ile nii omane raskepärane ja kohmakas pühendumus ühele kindlale teemale mulle hingelähedane. Ehkki eespool nimetatud küsimused ei pruugi kunagi saada vastuseid, tundub mulle nii paganama meeldiv, et on keegi, kes viitsib neid minult ikka ja jälle küsida, keegi, kelles väljendub uudishimulikkus ja vaimsus, keegi, kes ei lase ka teistel nürilt suikuda, vaid ajab nad une pealt üles ja tüütab neid üleskutsetega mõtlemisele.

Mulle tõepoolest meeldib see vaim. Sestap lepin ma kestaga, nii puudulik kui see ka parajasti poleks.
_________________
Vabarnamees: nagu lendav tigu * ~animeloend~

[Trash]

Ghost in the Shell 2: Innocence: Music Video Anthology 2004

1. Incubation - The Ballade Of Puppets : Flowers Grieve And Fall
2. Civilization - River Of Crystals
3. Abyss - Attack The Wakabayashi
4. Confusion - The Ballade Of Puppets : In A New World, Gods Will Descend
5. Sabbath - The Doll House I
6. Rumble - The Ghost Awaits In The World Beyond
7. Pathos - Follow Me

Bonus:

8. 2 Video Clips
9. Kenji Kawai Interview

Ghost in the Shell: Innocence´i peaks kunagi korralikult üle vaatama aga kuna ma seda nüüd teha ei viitsinud, siis valisin selle fännide jaoks turule paisatud DVD kus peal OST´i lood, lõigatuna segamini filmist pärit visuaalidega. Suuremalt jaolt 3D tükikesed animatsioonist, tihti pilt kordab ennast ning kohati oli tunne, et näha sai ka põhifilmist väljajäetud lõike. The Ballade Of Puppets algus ning sellele järgnev River Of Crystals suitsuse jazz´ina olid head, kuid muidu läks ruttu igavaks kätte.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Laharl]

Vaatasin seda suht ammu. Mäletan, et oli liiga palju filosofeerivat dialoogi, millel kohati polnud mingit tegemist sündmustiku endaga. Animatsioon oli aga väga hea. Kindlasti oli väärt vaatamist.

[acousmatique]

Nägin seda filmi eile õhtul esimest korda, sedapuhku JAFFi raames.

See oli viga. Oleksin pidanud ta varem ära vaatama, võib-olla isegi väljatuleku hetkel, pigistamaks teosest välja viimast mis sealt võtta andis. Sest ma usun et minu silmad aastal 2004 oleksid olnud nähtule märksa vastuvõtlikumad kui mu silmad aastal 2013. Meeltest, kestadest ja vaimudest rääkimata.

Sü¾ee, või siis vähemalt see osa mis meile kui sündmustiku jadana esitati, oli mulle JAFFi tõlke kiuste võrdlemisi hoomatav (või nii mulle vähemalt tundus). Vaatamise hetkel vähemalt. Nüüd tagasi mõeldes ei mäleta ma enam eriti midagi, väljaspool seda et kusagil olid mingid hiina robotid kes tegid seksnukke inimhingesid kloonides. Ning et Batou oli väga vägivaldne ja samas ka mõistust kaotamas, kuid nande kahe asja vahel polnud otsest seost. Ja Kusanagi elas võrgus edasi, nii nagu esimese filmi lõpus juba.

Praktiliselt kõik mis sellest väljaspoole jäi aga ei mahtunud mulle pähe ei sisulises ega ka esteetilises plaanis. Oma idiootsues ma lihtsalt ei mõistnud seda. Miks need tegelased koguaeg Descartes'i, Konfutsiust, Vana Testamenti ja jumal teab keda/mida veel tsiteerivad? Kas see oli kõikide teiste tegelaste meelest normaalne, et Batou seda pidevalt tegi? Või tahtis sektsiooniülem teda just sellepärast valvata lasta? Miks on taevas koguaeg nii kollane? Miks kõik nii ülerõhutatult tehislik ja kontrastne on? Miks on arhitektuur nii gootiline (vs. oma eelkäija)? Miks autodel selline 30-ndate ¹nitt juures on? Mis värk selle koeraga oli, väljaspool Oshii lembust bassettite vastu? Miks see 3D graafika kohati nii-nii ebaveenvalt kehv on?

Ma ei lahkunud saalist ärritatuna seepärast et ma vastuseid ei saanud, ma olin valmis sellega leppima. See oli mu eelhoiak isegi. Mind jäi häirima hoopis see, et kõik mis ma küsida oskan, tundus ebahuvitav. Tehniline, või faktiline, aga mitte sisuline või filosoofiline. Ju ma olen rumal? Või on teos lihtsalt liiga tihke minu jaoks. Mis teeb sama välja vist.
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀

[Random Hero]

Kui tõlge on nigel ja keegi rabistab kõrval oma plaksumaisiga, siis võib päris palju kaotsi minna. Ise sain ka nii mõnsestki asjast umbes kolmandal vaatamisel aru. Näiteks et Batou ei olnud mõistust kaotamas vaid ta lihtlabaselt häkiti ära, seda kusjuures mitte isiklikust vihast Batou vastu vaid demonstreerimaks "näete, mida me suudame kui me tahame". Väga palju väikeseid, aga tähtsaid asju jääb esimesel vaatamisel märkamata.

Eks arhitektuur ja ka sõidukite disain sümboliseerisid dekadentset tulevikku ja ihalust möödunud paremate aegade järgi, on see ju nii alati olnud.Muidugi oli see üsna suures osas koos bassetitega puhtalt loojate soov - teen oma anime ja panen sinna sisse just sellised autod, majad ja koerad nagu mulle meeldivad. Kohati on tõesti tegu lihtsalt audiovisuaalse tembutamisega, et asja võimalikult grandioosse või kontrastsena näidata. Jällegi, 2004 oli see väga kõva sõna, nüüdseks on juba 9 aastat selle pealt maha spikerdatud ja sellega originaali tuhmimaks kulutatud. Oleks pidanud siis vaatama, kui see tulikuumana ahjust tuli. Ma ütleks, et on peale tulnud animet, mis on paljusid üksikuid külgi paremini käsitlenud, kuid nii head ühtset tervikut pole ma veel kohanud.

Lühidalt: soovitan kodus veel korra kvaliteetse tõlkega seda vaadata.
_________________
Mulle meeldisid foorumid. Igaühel oli äge avatar ja signatuur.

[acousmatique]

[Kazim]

Käisin ka "Hing anumas: süütus" Ekraanis vaatamas. Esimest filmi pole näinud, mõlemad SAC hooajad vaadatud. Esimest korda seda filmi kinos vaadata oli väga hea mõte. Detailse arvutigraafikaga oli vaeva nähtud ja suurelt Ekraanilt hea pildiga oli elamus vaadata, kuigi pani mõtlema kaadrite tähenduse üle.
Tõlge ja sisu olid mõistetavad peale filmi pealkirja: ise tõlgiks: "hing kestas", shell rohkem teo kest kui d¾inni anum aga peale kuugelmoogeldamist sain pihta mis filmiga üldse tegu ja maha õnneks ei maganud. tähenärimine lõpetatud.
Ainuke mis soovida jättis oli filmi muusika, SAC´i "Inner Universe" ja "Lithium flower" klassikaks muutunud ja jookseb tihti playlistist läbi aga eks SAC oligi rohkem meelelahutuslikum detektiivisari ja sellele tumedama alatooniga filmile võib olla sobisidki tõsisemad heietused juurde. Edasikandva krimiloo koha pealt oli tavaline suur paha korporatsioon vs käputäis sektsioon 9 agente aga ega rohkem selle lühikese ajaga poleks jõudnud ka. Arvan et palju tsitaate topiti ka sisse selleks et lühikese ajaga midagigi edasi anda. Muidu oleks pidanud 3nda hooaja valmis väntama
Hing kestas teema oli jälgitav ja pani üle pika aja mutrikesi ülakorrusel ragistama, nii et suurte lootustega saali minnes ei pidanud üldse pettumusega väljuma. Parimaid kinoelamusi üle pika aja.