Bushidon loeb: mangade lühiülevaated

[Bushidon]

Hei,

kuna cenoriq kurtis, et manga alafoorum kuidagi nukralt vaikne on, otsustasin enda kohustuseks võtta siia natukenegi elu sisse puhuda. Magat riiulis palju, netis samuti nii mõndagi lugenud, seega mõned kiirülevaated võiks ju teha küll.

Alustame vanade postidega vanast blogist ja siis liigume sealt edasi -

Pandora's Cube



Pandora's Cube on üks sellistest one-shot mangadest, millega on mõnus aega surnuks lüüa ning selle eesmärgi vastav tükk ka täitis. Räägib ta loo kolmest poisist, kes juba lasteaias sõpradeks said, kuid suuremaks saades läksid nende teed lahku ning ühest neist kiusaja, teisest kiusatav ning kolmandast kiusatava õlg, mille najal nutmas käia. Ühel päeval aga hakkab koolis müstilisi asju juhtuma. Ei midagi üllatavat, aga siiski päris fun. Lisaks näeb manga kena välja, lugemine aega kaua ei võta ning tükki küljest samuti mitte. Soovitan.

[Bushidon]

Jätkame vana materjali väljastamisega -

Love Strip



Taaskord üks selline lühemat sorti manga, mis sai läbitud just selsamal aja surnukslöömise eesmärgil. Räägib ta loo poisist ja tüdrukust. Poiss on tark, kuid tüdruk on selline tuulepea. Tüdruk on poissi armunud. Poiss ja tüdruk satuvad erinevatesse koolidesse. Tüdruk tahab saada samasse kooli kus poiss käib. Poiss lubab aidata tüdrukul õppida.
Õppimine on aga fiktsionaalsete jaapani noorte seas lai mõiste, sest õppimisega tegelevad nad vähesel määral ning peamine tegevus toimub kõigepealt poisi pükstes, seejärel tüdruku voodis. Hmm.

[Bushidon]

School Mermaid



Kuna juba lühimanga lainele sai satutud, siis värskendasin mälu ja lugesin uuesti läbi sellise asja nagu seda on School Mermaid. SM (haha) räägib loo kahest tüdrukust, kes avastavad kooliruume koristades vihiku, mis räägib linnalegendist, mille kohaselt elavad koolibasseinis mereneitsid ning kui nende liha süüa, saab tüdruk oma ihaldatud poisi endale. Aga nagu alati ei ole kõik selline nagu näib ning plot twist on garanteeritud. Mööda külgi lugemine maha ei jookse.

[Stopa]

[Bushidon]

Oldboy



Oldboy haaras mu tähelepanu esimeste lehekülgedega. Kümme aastat nn. "eravanglas" kinni istunud mees lastake vabadusse ning ta ei tea miks teda kinni hoiti ja kes selle eest vastutav on. Kaheksa raamatu kestel aset leidev seiklus omab endas väga põnevat kassi ja hiire mängu, ilusat kunstilist poolt ning piisavas koguses plot twiste, et igale lugejale meele järgi olla.

[Bushidon]

Gundam Seed



Gundam Seed oli minu esimene tutvus suurte jaapani robot-tank hübriididega ning kogu kontseptsioon on mulle siiamaani võõras. Lühike, ainult viis raamatut pikk samanimelisel animesarjal põhinev mangaseeria jäi minu jaoks keskpäraseks, lisaks oli kunstiline pool selline kahtlane, mille tõttu jäi mõnikord arusaamatuks kes on kes.

[decomed]

Esimene Mecha anime mis mulle kõige rohkem meeldis, oli Gundam
_________________
http://myanimelist.net/animelist/Decomed Warning: This list is not for people with weak nerves!

[Bushidon]

Battle Royale



Battle Royale on üks minu lemmikmangadest. Muidugi, raamat milleta põhineb, on samuti lugemist väärt, kuid ei suuda seda teha niivõrd ilmekalt kui pildid ja jutumullid. Iga viimne kui üks 15st osalises seerias ilmunud pildiraamat väärib lugemist ning omamist. Lugu on põnev ning pinge püsib kuni viimase osani välja - klassitäis noori lastakse lahti eraldatud saarele, antakse kätte relvad ning käsetakse üksteist maha nottida kuniks järgi on jäänud ainult üks. Pildiline pool toetab seda täies mahus, olles "mahanottimiste" kirjelduses ülimalt võigas, detailne ning ilus. Nõrganärvilistele ei saa seda kahjuks seetõttu soovitada.

[Bushidon]

Genshiken



Genshiken on täiuslik pilguheit ühe kõige tavalisema jaapani nohiku igapäevaellu.Lugu sellest, kuidas Shinji liitub klubiga, mille liikmed vaatavad animet, loevad mangat, tegelevad cosplayga ning mängivad mänge lisaks kõgele muule vahvale. Kontrasti pakub aga ühe klubiliikme tüdruksõber, kes iga hinna eest üritab nohikukultuurist eemale hoida. Mangalugejale kohustuslik pärl raamaturiiulisse.

[Bushidon]

Azumanga Daioh



Azumanga Daioh on lõbus, tobedust täis huumorimanga, mis annab nalju edasi kasutades selleks kõigest nelja paneeli. Kunstiline pool on mõnusalt puhas ja minimalistlik, näidates vajadusel ka rohkem detaile. Tegelased ning huumor on mõlemad võrratud, pakkudes nalja igal leheküljel. Nelja volüümi pikkune sari püsib tugevana kuni lõpuni ning see on üdini positiivne.

[Bushidon]

Negima! Master Negi Magi



Olid ajad, mil meie üks keskkonna vanemates/vokaalsematest olijatest soovis endale meeletult soetada Ken Akamatsu hittseeria Love Hina kollektsiooni. Sellel puudub aga tegelik seos tänase luubi all oleva mangaseeriaga, vähemalt eelmainitud kasutaja osas.

Olgu la ära mainitud, et vastav mangaseeria on jätkuvalt ilmumas ning mina isiklikult olen oma riiulisse muretsenud 16 osa. Nende kuueteistkümne osa jooksul olen aga kogenud mõnusat huumorit ning ülimalt kaunist kunstilist poolt. Päris huvitav on jälgida vastava manga arengut - kuuldavasti olla Akamatsu-sensei toimetajad talle peale surunud järjekordset fan-service'it pakkuvat ecchi mangat, tema aga soovis teha võitluste peale üles ehitatud seeriat. Alguses andis ta alla, siis aga tõi aina enam ja enam võitluselemente oma seeriasse ning voila! Negimas kaklevad kenad tütarlapsed ningvõimekad võlurid. Kohati kergelt pedofiiliasse kalduv seeria (on siiski meespeategelane 10-aastane lapsvõlurist õpetaja, kes on oma 15-aastaste neidude huviobjektiks) suudab sellele vaatamata mõjuda siirana. Soovitan nii huumorisõpradele kui ka pervertidele!

[Bushidon]

Kuro Gane




Kunagi aastaid tagasi, kui otakude elegantne maailm oli minu poolt värskelt avastatud oli mul kole komme osta igasuguseid erinevaid mangasid kokku. Nii sattus minu riiulile igasuguseid erinevaid teoseid, mis olid pärit kas kuskilt seeria keskelt või siis mis mulle absoluutselthuvi ei pakkunud. Kuro Gane on vist kõige halvem mangaost, mille ma eales teinud olen. Poolsurnud samuraipoiss lapitakse mingite plekitükkidega kokku ning too hakkab mööda maad rändama ja pahadega võitlust pidama. Olen seeriast lugenud ainult ühte osa, ent sellest piisas. Omal ajal arvasin, et korjan üles midagi Blade of the Immortal sarnast, ent tuli välja et välimus oli kole ning sisu niisamuti. Ei julge seda kellelegi eriti soovitada.

P.S. Blade of the Immortal on mul tänapäevani lugemata. Raamatupoes virelevad nad juba aastaid, aga üles korjata ei julge, sest mul on foobia peegelpildis (ehk lääne mõistes normaalselt) presenteeritud mangadeees.