Kuidagi raske on alustada seeria jälgimist, kui terve esimese osa jooksul ei öelda sõnakestki, mis sellest, et osa on kõigest viis ja pool minutit pikk. Mõne jaoks ehk häiriva, kuid siiski nauditavalt omapärase elektroonilise muusika (või on see lihtsalt masinamüra, millest on kujunenud omapärane meloodia) saatel juhatatakse vaataja läbi cyberpunk-ilma – või siis läbi linna, mille kõrgus ulatub tuhandetesse tasemetesse, sest korrus siinkohal öelda oleks vale. Mööda torudest ja juhtmetest, kahtlastest masinatest ja tühjaks jäänud tubadest jõutakse episoodi lõpuks ka anime peategelase Killyni. Tema tegemistest, eesmärkidest ja üldse eksisteerimise põhjusest ei saa terve OVA lõpuks aru arvatavasti keegi, kes pole lugenud samanimelist mangat. Ja ongi nii..

Blame! OVA on suht-koht animeeritud ja värvikas lisa mangale – sidekick, kui nii võib öelda. Anime üksi on väheütlev, pigem lisav. Seda eraldi jälgida on raske ja minu arust isegi mõttetu. Kuid mangat lugenud vaatajale on seeria meeldiv lisa, kus tegelased tuuakse ellu ja antakse neile hääl ning värv just nii nagu kõige selle autor, Tsutomu Nihei, mõtles. Animele annab veel lisa väga hea animatsioon ning tõsiselt huvitav muusika - olgu see siis elektrooniline müra, techno või lihtsalt masinahelid. Ehk siis..

Soovitan soojalt, kuid ainult neile, kes on viitsinud süveneda ka mangasse.