Tegemist on niisiis teise osaga “Seikai no Senki” trioloogiast, esimeseks osaks on “Seikai no Monshou”, kolmandaks “Seikai no Senki II”

Lafiel on lõpetanud oma treeningud ning saanud ründelaeva kapteniks. Jinto on omakorda selle laeva varustusohvitser. Abhi impeerium valmistub vasturünnakuks neid rünnanud liitlastele. On üsna tõenäoline, et Lafiel ja Jinto saavad peagi oma esimese lahingukogemuse.

Siinkohal oleks sobilik selgitada paar tõsiasja abhide kohta. Abhid ehk “tähtede sugulased”, nagu nad end ise kutsuda armastavad, on rass, mis küll pärineb inimestest, kuid on end muutnud sobivaks eluks kosmoses. Kõrvalmõjudeks on üle 200-aastane eluiga, sinised juuksed, nõtke kehaehitus ning ilusad näojooned. Ülejäänud inimesed kipuvad abhidesse suhtuma kui ebarditesse. See on ka üks põhjustest, miks ülejäänud suurrahvad Abhi impeeriumile sõja kuulutasid.

“Seikai no Senki” jätkab Lafieli ja Jinto suhte arendamist. Armastust kui sellist veel välja ei näidata, Abhi impeeriumi printsessi ja maalase vahel on selleks vist liiga suur lõhe, kuid on näha, et nad hoolivad teineteisest. Vast isegi rohkem kui sõbrad seda tegema peaksid. Igatahes, nende suhe saab järjekordselt põhitähelepanu. Ning järjekordselt on seda kõike meeldiv jälgida.

Siiski ei pühendata “Seikai no Senki”s võrreldes “Seikai no Monshou”ga enam piisavalt aega nende kahe jälgimisele. Abhi impeerium on kogunud kokku ülisuure laevastiku ning selle mitmeks tükiks jaotanud. Ohtrat tähelepanu pööratakse nende laevastike komandöride ja komandöriabide suhetele ja plaanidele, andes nii vaatajale parema üldise pildi toimuvast.

Kuigi on kahju, et fookus kipub peategelastest liialt kõrvale nihkuma, on ülihästi kirjutatud ning päris mitmeid naerurõkatusi pakkuv omandöride ja komandöriabide vaheline dialoog siiski meeldivaks vahelduseks. Mainimist väärivad admiral Spoori ning tema abi vahelised vestlused, mis sunnivad vaest abi end tihtipeale väga halvasti tundma. Samas tundub Spoor tema kiusamist lausa nautivat. Teiseks tähelepanuväärseks paariks on vennad Bibouzid, üks nendest admiral ja teine tema abi. Olles pärit perekonnast, mille hüüdnimeks on “kaunis hullumeelsus” (ja tundub, et mitte asjata), on nad isegi abhide mõistes imelikud. Nende rahuliku häälega peetav sarkasmi ja irooniat pungil nääklemine viib alati naerumusklid tegevusse.

“Seikai no Senki” jätkab ka abhide maailmavaate tutvustamist, muutes algselt külmade ja julmadena tunduvaid abhe järjest inimlikumaks ja sümpaatsemaks.

Siiski on “Seikai no Senki I” triloogia nõrgeim lüli. Alates esimesest osast liigub tegevus kindlalt kulminatsiooni poole: lahing Abhi ja liitlaste vahel. On selge, et lõpus toimub lahing; ka võitja pool on kindel. Loomulikult ei tähenda see, et tegemist on igava animega. Teatud ettemääratus on lihtsalt paratamatu ja peategelaste osa selles sündmuses jääb ikkagi selgusetuks. Sellegipoolest pakub “Seikai no Senki I” piisavalt pingsaid momente, pingelisi lahinguid, huvitavaid suhteid ning naerurõkatusi täis stseene.

Animatsioon on sama hea kui esimeses osas. Vähemalt mis puutub peategelastesse - kosmoselahingud ja laevastikud ja lihtsalt stseenid kosmoses on isegi paremini joonistatud. Ka muusikavalik jätkab esimese osa traditsioone, olles just see, mis peab.

Sarnaselt “Seikai no Monshouga” on see seeria igati nauditav kogemus, mida mina julgelt kõigile soovitan.