OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

tornaado^^
Mine lehele Eelmine  1, 2
 
Uus teema   Vasta teemale    baka.ee foorum / -> üldine
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
pansomon



Liitunud: 26 Veeb 2003
Postitusi: 468
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Aug 15, 2005 20:11    Teema: Vasta viitega

ruri kirjutas:

no kuidas keegi tunneb. mina ütleks pigem, et see on käibefraasi kallal norimine, sest vaevalt keegi selle "looduse kättemaksu" all mõtleb selle peale, et loodus istub kusagil nurgas ja ihub kättemaksuhimuliselt hammast inimeste peale kes rikuvad looduse tasakaalu. sest sa ei hakka ometi ju norima vanasõna kallal "narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda", et põllul ei ole tegelikult mingit tahtmist sind narrida, vaid sa ise oled lollisti käitnunud ning lõikad oma tegevuse vilju.


vanasti näiteks inimesed kippusid uskuma, et kõigel on elu ja hing sees. ennekõike loodusel. niiet seda sinu mainitud vanasõna võidi võtta märksa märksa rohkem sõna-sõnalt ja vähem metafooriliselt kui meile ehk tunduda võib.

ning sellesse, et kuskil keegi kättemaksuhimuline nurgas passib ja meie peale hammast ihub... kurat seda teab. mitte ainult meie maailm, vaid kogu meie universum on piisavalt keeruline, et mitte sellesse kergekäeliselt suhtuda ja uisa-päisa sellist võimalust välistada.

ruri kirjutas:

mis pansomoni mainitud maailmalõpustsenaariumitesse puutub, siis seda nad ka ainult on - stsenaariumid. kui nende järgi tuleks maailmalõpp (va magnetpooluste vahetumine), siis oleks midagi üsna imelikku lahti. reaalsed maailmalõpu võimalused on ikkagi nende "ebatõenäoliste" sündmuste tagajärjel nagu tuumapommid, meteoorid vmt ootamatut ja katastroofilist.


no peak oili tulemusena võib üsna kerge vaevaga otsa saada kogu maailm sellisena nagu me seda tunneme. inimesed jäävad küll ellu ning maakera jääb küll (loodetavasti) ka alles ja enam-vähem terveks, kuid see maailmakord ning see maailm, mis on meie ümber, kaotab kehtivuse. loomulikult pole miskit kindel - kõik sõltub inimese leidlikkusest ning paindlikkusest.

mida üldse pidada maailmalõpuks? kas rooma impeeriumi langus oli roomlaste jaoks maailmalõpp? kas maailmalõpuks on vajalik ulatuslik inimelude kaotus või piisab maailmavaate langemisest? kas nõukogude liidu lagunemist võib käsitleda maailmalõpuna, kui selle tulemusena enamus endise liidu elanikest peavad alustama uut elu "puhta lehena" (st vana, endist maailma enam ei eksisteeri)?
kas paari tuumaplahvatust, mis tekitavad küll kõvasti hävingut ning võtavad palju inimelusid, võib käsitleda maailmalõpuna kui peale pommirünnakuid ülejäänud 90% inimkonnale läheb edasi nii nagu ta siiamaani on läinud?

---edit
ja kuidas on olukorraga, kus toimub ikka korralik maailmasõda ning 90% inimkonnast pühitakse maa pealt ära, aga ülejäänud 10% jaoks jääb maailm kestma enam-vähem sellisena nagu ta enne oli (ainult väiksemas mahus, aga mugavused jne kõik säilivad)? kas see kvalifitseerub maailmalõpuks?
---edit

kust jookseb piir - mis on maailmalõpp?

mikrofon on avatud.


Viimati muutis seda pansomon (Esm Aug 15, 2005 22:54). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
lenny666



Liitunud: 20 Juul 2005
Postitusi: 48

PostitusPostitatud: Esm Aug 15, 2005 20:25    Teema: Vasta viitega

njaaa......arutelu missugune.....

tegelikult on asi nii, et kui maailmalõpp ka kunagi peaks tulema (meie abiga või ilma), siis meie silmad seda ilmselt ei näe.(loodetavasti)
Kuigi selline suhtumine põhjustabki käitumist, mis seda "reostamist/maailma või inimeste lõppu/jne" kiiremini esile kutsub. Kõik ütlevad, aga mis meil sest.....selle aja peale kui meie teod midagi muutma hakkavad oleme me ammu surnud (ja järelikult see ei oma tähtsust). Samas nagu varasemates postitustes mainiti.....meie oleme võrreldes maaga köömes, kuid kui mitte maa-le, siis iseenda heaolule saame me küll käkki keeratal.
Ärge nüüd arvake, et ma mingi ilge loodusekaitsja olen....mul tegelikult sellest suhteliselt suva, sest ma tavaliselt selliste asjade üle küll pead ei murra.
_________________
.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
genky
hommikune tõus


Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 3674
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Esm Aug 15, 2005 22:07    Teema: Vasta viitega

lenny666 kirjutas:
tegelikult on asi nii, et kui maailmalõpp ka kunagi peaks tulema (meie abiga või ilma), siis meie silmad seda ilmselt ei näe.(loodetavasti)
Kuigi selline suhtumine põhjustabki käitumist, mis seda "reostamist/maailma või inimeste lõppu/jne" kiiremini esile kutsub. Kõik ütlevad, aga mis meil sest.....selle aja peale kui meie teod midagi muutma hakkavad oleme me ammu surnud (ja järelikult see ei oma tähtsust).

Mulle tuli kohe Prantsuse kuninga Louis XIV tsitaat meelde "Peale mind tulgu või veeuputus".
Kuid samas...mina küll tahaks, et minu lapselapselapsed elaksid turvalises maailmas.

pansomon kirjutas:
kust jookseb piir - mis on maailmalõpp?

See on tegelikult päris hea küsimus. Mina arvan, et maailma lõpp on see, kui inimene (kui elusolend) lakkab olemast, sest inimene üldjuhus peab ennast suhteliselt tähtsaks tegelaseks. Selline maailmalõpp, mis puudutaks Maa ja teiste planeetide kadumist, on liiga kaugel tulevikus. Mis on inimesest liiga kauge, seda eriti ei arvestata.
_________________
Asashio | AniMatsuri | MyAnimeList
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
pansomon



Liitunud: 26 Veeb 2003
Postitusi: 468
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Aug 15, 2005 23:00    Teema: Vasta viitega

lenny666 kirjutas:
njaaa......arutelu missugune.....

tegelikult on asi nii, et kui maailmalõpp ka kunagi peaks tulema (meie abiga või ilma), siis meie silmad seda ilmselt ei näe.(loodetavasti)
Kuigi selline suhtumine põhjustabki käitumist, mis seda "reostamist/maailma või inimeste lõppu/jne" kiiremini esile kutsub. Kõik ütlevad, aga mis meil sest.....selle aja peale kui meie teod midagi muutma hakkavad oleme me ammu surnud (ja järelikult see ei oma tähtsust). Samas nagu varasemates postitustes mainiti.....meie oleme võrreldes maaga köömes, kuid kui mitte maa-le, siis iseenda heaolule saame me küll käkki keeratal.
Ärge nüüd arvake, et ma mingi ilge loodusekaitsja olen....mul tegelikult sellest suhteliselt suva, sest ma tavaliselt selliste asjade üle küll pead ei murra.


kaks mõtet - esiteks see, et isegi kui meie silmad seda ei näe, siis meie laste silmad või nende laste silmad näevad. ühesõnaga keerame me neile käru, ja minu meelest see võiks juba natuke panna mõtlema selliste asjade peale...

ja teiseks - kes ütleb, et meie silmad seda ei näe? inimmaailm areneb meie ümber praegu nii tormiliselt, et mul on küll selline tunne, et meie silmad saavad nii üht koma teist veel nägema.

inimese lõpp on küll üsna kategooriline mõiste. tsivilisatsiooni ja inimese kui liigi vahele ei tasuks võrduspunkti tegelikult panna. halvim, mis meid tegelikult ees võib oodata on vaid kultuuri ja tsivilisatsiooni kadumine, mitte aga inimliigi kadumine. lõppude lõpuks on ju inimliik üks kõige kohanemisvõimelisemaid (kohe tarakanide järel loomulikult :))
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
douji



Liitunud: 24 Veeb 2005
Postitusi: 1079

PostitusPostitatud: Esm Aug 15, 2005 23:43    Teema: Vasta viitega

kõigi liigi esindajate samaaegne hävimine on vist liiga ebatõenäoline, seega ma käsitleks nn maailmalõppu pigem drastiliste muutustena ühiskonna elukorralduses, mis tulenevad mitte niivõrd inimkaotustest enestest kui nendega kaasneda võivast sissetöötatud süsteemide kollapsist. seetõttu ei oska pakkuda, millisest rahvastiku hävimise protsendist piisaks postapokalüptilise olukorra tekkimiseks - pigem sõltub sellest, kuskohas see protsent paikneb. nagu näha on, pole aafrika näljahädadel, genotsiididel ja epideemiatel mujal maailmas toimuvale erilist mõju, aga kui mõni lääne metropol (tööstus-, transpordi-ja logistikakeskus ning oluline turujõud) kokku kukuks, oleks teine asi. ja kui häviks mitu sellist suhteliselt lähestikku asuvat keskust, siis kuskil tuleb piir, kustmaalt maailmajao ülejäänud asukate elukorraldust ei anna enam ligilähedaselt endisele tasemele "normaliseerida", selle tagajärjel kannatavad omakorda väljaspoolsed, kellel piirkonnas ärihuvisid oli, jne.

odava kütuse, s.t. odava transpordi lõppemine koos sellest tulenevate oluliste elukorralduslike tagajärgedega on üsna tõepärane variant. aga huvitav, et keegi ei taha pandeemiatele panustada... ???
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
genky
hommikune tõus


Liitunud: 1 Veeb 2003
Postitusi: 3674
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 09:08    Teema: Vasta viitega

doujimasan kirjutas:
kõigi liigi esindajate samaaegne hävimine on vist liiga ebatõenäoline, seega ma käsitleks nn maailmalõppu pigem drastiliste muutustena ühiskonna elukorralduses, mis tulenevad mitte niivõrd inimkaotustest enestest kui nendega kaasneda võivast sissetöötatud süsteemide kollapsist...

Selles suhtes on sul õigus. Kõik liigid ei saa samaaegselt hävineda. Näiteks võib ka tuua selle, et krokodillid, haid ja kilpkonnad elavad tänaseni, kuigi ülejäänud juuraajastu (ja teiste ajastute) elukad on enamuses kadunud.
Inimeste sissetöötatud süsteemised toimuvad drastilisemad muutused teatud aja järelt. Iseasi kas see kõiki puudutab. Minevikust võib võtta suuremad sõjad, Rooma impeeriumi lagunemine jne. Tulevikus ootab meid ees arvatavasti Nafta otsasaamine ja sellest tekkinud hiiglasuured majandusprobleemid. Ega ka halvenev loodus annab endast märku.

doujimasan kirjutas:
aga huvitav, et keegi ei taha pandeemiatele panustada... ???

Sul on õigus. Pandeemia on arvatavasti üks tõenäolisemaid lähiaja katastroofe. Näiteks pidi see linnugripp juba Venemaal päris kiiresti levima. Hetkel küll vaid lindudel. Aga ma arvan, et kaua ei lähe, kui see Euroopasse jõuab. Ja siis veel muidugi AIDS ja tuberkoloos. Need kaks on juba salakavalalt igalpool.
_________________
Asashio | AniMatsuri | MyAnimeList
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
nosferatu



Liitunud: 8 Jan 2005
Postitusi: 264
Asukoht: tartu

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 12:27    Teema: Vasta viitega

genky kirjutas:
lenny666 kirjutas:
tegelikult on asi nii, et kui maailmalõpp ka kunagi peaks tulema (meie abiga või ilma), siis meie silmad seda ilmselt ei näe.(loodetavasti)
Kuigi selline suhtumine põhjustabki käitumist, mis seda "reostamist/maailma või inimeste lõppu/jne" kiiremini esile kutsub. Kõik ütlevad, aga mis meil sest.....selle aja peale kui meie teod midagi muutma hakkavad oleme me ammu surnud (ja järelikult see ei oma tähtsust).

Mulle tuli kohe Prantsuse kuninga Louis XIV tsitaat meelde "Peale mind tulgu või veeuputus".
Kuid samas...mina küll tahaks, et minu lapselapselapsed elaksid turvalises maailmas.


Just, just,tahaks ka et lapselapsed turvaliselt elaksid ja ka nende lapselapsed, kuid see on vaid ajaküsimus kuni maa peal elamine kõlbmatuks muutub...Vihmametsade probleem,bensiini jääk(kehvad lood)
Paljud räägivad eri jutte bensiini jäägist,mõni räägib et elame sellest veel sada aastat,teine aga ainult viisteist aastat...hmph,mul tegelt üldiselt suva,peaasi et ma enda unistuse täide viin; Mitsubishi eclipse spyder mõnuga tuunitud ja muidugi nitroga LaLaLaa
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
erick
küps PSP-d plõgistav noormees


Liitunud: 29 Märts 2004
Postitusi: 934
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 13:56    Teema: Vasta viitega

hjarg kirjutas:

Tsiteerin::
Muideks, Gröönimaast rääkides- aasta 1000 paiku oli seal veel täiesti toimiv viikingite asundus, mis kusagil 1400-nda aasta paiku välja suri, sest kliima muutus liig sitaks. Samamoodi, eelmise aastatuhande alguses oli Inglismaa veel piisavalt soe koht, et seal sai viinamarju kasvatada ja veini ajada. Umbes samal ajal kui Gröönimaa värk, sai ka see lõbu otsa.


Käisin eelmisel sügissemestril kuulamas ainet 'Sissejuhatus Alkeemiass' (TÜ arheoloogiaosakonna alt vist). Toon ära selle, mis mu konspektis kirjas on:

Aastatel 1000-1300 leidis aset Keskaegne soe periood (Mediaeval warm period). /Tahvlil oli graafik, millest võis näha, kuidas keskmine temperatuur oli sel ajal kusagil 8 kraadi kõrgem, kui enne aastat 1000 ja pärast aastat 1300/

950. aastal oli rahvaarv Euroopas 20-30 miljonit inimest, 1300. aastal juba 60-70 miljonit inimest. Lisaks suurenes Euroopa keskmine jõukus, toiduainetena võeti kasutusele oad ja herned, mis suurendas keskaegse eurooplase energiasaamise võimalusi suurepäraselt. Hakati laialdaselt kasutama rauast tööriistu, olulisim neist oli sirp. Loodi esimesed ülikoolid. Kokkuvõttes viis see renessanssini.

Ma mäletan et õppejõud Meelis Friedenthal mainis põgusalt ka teooriat, mille kohaselt on kultuuri ja tsivilisatsiooni areng otseselt seotud nende nn. soojade perioodidega, mis kestavad ilma ühegi teadaoleva põhjuseta mõnisada aastat, et siis taanduda.

Tsiteerin::
Ah et mis see asjasse puutub? Nimelt niipalju, et keskajal puudus inimestel võimalus oma elutegevusega looduse käiku muuta. Sellest hoolimata kliima muutus. Seega- me küll mõjutame, kuid enamjaolt Maa ise teab, mida teha ja mida mitte.


Vot see on see järelemõtlemise koht. ???


Nuke'imisse kui tõenäolisesse maailmalõpustsenaariumisse ma väga ei usu, pealekauba, doujimasan, Stanislavski reeglid on juba ammu täidetud kahe sõjalist kasutamist leidnud tuumapea ja lugematute tuumakatsetuste näol. :wink:

Peak Oil on liialdatud nähe - töötavad alternatiivid on olemas as we speak (etüülipõhine kütus mis kasutab sama infrastruktuuri kui bensiin/diisel, samu mootoreid, on odavam ja samas loodussõbralikum; samuti vesinikuelemendil põhinev mootor - 100km ühe liitri veega või kuidas see oligi). Ainus, mis kannatab, on naftatööstus, kus tegelikult ei tööta tänapäeval üldse enam nii palju inimesi kui varemalt.

Igal juhul ei too see üleöö kaasa kollapsit - naftat jagub veel ligi 20-30 aastaks, ning tõenäoliselt minnakse hinnakaalutlustel alternatiivide peale üle juba kümnendi jagu enne kui nafta tegelikult lõppeb.

Mida siin veel mainiti...

AsteroidiArmageddon, on ikkagi harv nähe, leides aset võibolla iga 20-30 miljoni aasta järel ühe korra - 200 aasta pärast on inimkond juba tõenäoliselt levinud ka teistele planeetidele (muidugi teatud piirides, ütleme, et Marsil on selleks ajaks ehk kusagil 10-50 000 inimesega koloonia, Kuul ehk mõnevõrra rohkem, kui tööstusettevõtted kolivad oma tootmiskeskused sinna, sest 6x väiksem gravitatsioon tähendab, et vabrikutootmisel kulub ka vähem energiat). Sellest me muidugi üldse ei räägi, et inimkonna võimekus sääraseid asteroide eelnevalt tuvastada kasvab iga aastaga eksponentsiaalselt.

Pandeemia on siintoodud variantidest kõige tõenäolisem. Kuigi sellist Pandeemiat, mis teeks tervele inimkonnale lõpu peale, ei tule vist kunagi. Asi selles, et alati on mingi osa populatsioonist, mis on ülejäänud inimestest piisavalt eraldatud, ja teiseks on alati mõõdukas protsent inimesi (5-10%), kes on meid tabava uue tõve vastu immuunsed.
_________________
--taevas linna kohal oli läbikõrvetatud vooluringi värvi--
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
erick
küps PSP-d plõgistav noormees


Liitunud: 29 Märts 2004
Postitusi: 934
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 14:00    Teema: Vasta viitega

P.S. Pandeemiatest rääkides leiab käib meil siin foorumis ringi jube tõbi nimega threadjacking LaLaLaa
_________________
--taevas linna kohal oli läbikõrvetatud vooluringi värvi--
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
douji



Liitunud: 24 Veeb 2005
Postitusi: 1079

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 14:58    Teema: Vasta viitega

Erick kirjutas:
etüülipõhine kütus mis kasutab sama infrastruktuuri kui bensiin/diisel, samu mootoreid, on odavam ja samas loodussõbralikum; samuti vesinikuelemendil põhinev mootor - 100km ühe liitri veega või kuidas see oligi.


threadjackimise radadel jätkates, alternatiivkütusega väikeautod on muidugi toredad küll, aga ma pole siiani nagu kuulnud rakenduslikest lahendustest suuremate asjade nagu lennukite ja laevade osas. või noh, laevadele kindlasti käraks ka mingi biodiisli variant, aga kas etüülist annab reaktiivkütust teha? (mahtavaan typerä kysymys... nyt kyllä keemikkot saa raivarin :P )

muidu proteiinirikaste ubade ja herneste sööma hakkamise mõjul tekkinud energiaülejäägi kanaliseerimisest tsivilisatsiooni arendamisesse räägiti mulle ka, keskaja arhitektuuri raames.
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
pansomon



Liitunud: 26 Veeb 2003
Postitusi: 468
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 16:53    Teema: Vasta viitega

erick kirjutas:

Ma mäletan et õppejõud Meelis Friedenthal mainis põgusalt ka teooriat, mille kohaselt on kultuuri ja tsivilisatsiooni areng otseselt seotud nende nn. soojade perioodidega, mis kestavad ilma ühegi teadaoleva põhjuseta mõnisada aastat, et siis taanduda.


sounds reasonable.

erick kirjutas:
Peak Oil on liialdatud nähe - töötavad alternatiivid on olemas as we speak (etüülipõhine kütus mis kasutab sama infrastruktuuri kui bensiin/diisel, samu mootoreid, on odavam ja samas loodussõbralikum; samuti vesinikuelemendil põhinev mootor - 100km ühe liitri veega või kuidas see oligi). Ainus, mis kannatab, on naftatööstus, kus tegelikult ei tööta tänapäeval üldse enam nii palju inimesi kui varemalt.


praeguste alternatiivide (nt biodiislid jms) miinuseks on see, et praegusel hetkel on nende khm kuidas see nüüd oligi ??? energeetiline kasutegur just nimelt selline, et nende valmistamiseks kulub rohkem energiat (põldude harimise jne näol) kui nad ise annavad. töötavaid ning korralikke (loe majanduslikult elujõulisi) vesinikelemendiga mootoreid ei ole ning on kahtlane kas ka tuleb.

üheks päris huvitavaks alternatiiviks võiks olla näiteks aurumasin. tavajuuseri vajadused katab ära küll. puitu hakkaks siis ainult palju kuluma ja kauaks sedagi jätkub.

siis veel - horisondist käis läbi selline teooria, et kui pool sahara kõrbest katta päikeseelementidega, siis oleks Maa energiavajadus kaetud. imho üks mõistlikumaid ja loodussästlikumaid alternatiive. muidugi lahendamata jääks sellisel juhul ikkagi lennutranspordi küsimus. samas kui tavatarbija naftajuhtme otsast ära saaks siis sellest tuleneva väheneva nõudmise puhul peaks isegi väheneva nafta hind samuti langema või püsima stabiilsena. see võimaldaks lennutranspordil kasutada edaspidigi fossiilseid kütuseid, vähemalt seni kuni mõistlik alternatiiv välja mõeldakse.

siis veel - juba on olemas äärmiselt väikese energiavajadusega elektrimootorid (nt http://www.rexresearch.com/minato/minato.htm) mille kasutusele võtmine tööstuses võiks omakorda oluliselt vähendada vajadust nafta järele.

nii plusse kui miinuseid on kahtlemata. ilmselt saame nägema kummad peale jäävad kui probleemid aktuaalseteks muutuvad...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
electra



Liitunud: 26 Juul 2004
Postitusi: 326
Asukoht: tartumaa

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 20:59    Teema: Vasta viitega

njah, igasuguseid loodustsäästvaid ideid on ju palju, aga paraku on siiamaani jäänud nendel probleemiks see et pole teostajat. kasvõi saaks siin tuua näidiseks selle sama vesinikk-auto, ehk siis leiutatud ta ju on, aga kindlat tootjat pole. :(


karta on et nii jätkub see ahhetamine kuni toimub siis lõpuks mingi suuremat laadi katastroof ära...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
lenny666



Liitunud: 20 Juul 2005
Postitusi: 48

PostitusPostitatud: Teis Aug 16, 2005 23:02    Teema: Vasta viitega

njah....kui pool sahharast katta päikeseelementidega, siis võiks sellest kohast saada terroristide lemmik ründamisobjekt. (siin pole isegi mingit holy war-i vaja......lihtsalt kui mingi organisatsioon või hästi relvastatud persoon leiab, et me kasutame liiga palju tehnoloogiat ja võtab enamusel maailmast elektri korraga ära.....ütleme nii, et sellise objekti turvamine on raske....ja alati on ka need halduslikud küsimused)
_________________
.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
erick
küps PSP-d plõgistav noormees


Liitunud: 29 Märts 2004
Postitusi: 934
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Kolm Aug 17, 2005 04:34    Teema: Vasta viitega

doujimasan kirjutas:

Tsiteerin::
threadjackimise radadel jätkates, alternatiivkütusega väikeautod on muidugi toredad küll, aga ma pole siiani nagu kuulnud rakenduslikest lahendustest suuremate asjade nagu lennukite ja laevade osas.


Ameeriklased katsetasid vesiniklennukit: http://www.postimees.ee/250705/lisad/teadus/170379.php

Tsiteerin::
muidu proteiinirikaste ubade ja herneste sööma hakkamise mõjul tekkinud energiaülejäägi kanaliseerimisest tsivilisatsiooni arendamisesse räägiti mulle ka, keskaja arhitektuuri raames.


Ära sa räägi, ma olen seda isegi vist kuulanud. Kaur Alttoa?

pansomon kirjutas:

Tsiteerin::
töötavaid ning korralikke (loe majanduslikult elujõulisi) vesinikelemendiga mootoreid ei ole ning on kahtlane kas ka tuleb.


Err, majandusliku poole kohta ma ei oska midagi öelda, aga asjad on olemas ja sõidavad. Neetud värk, ma ei leia kusagilt enam seda linki, aga kas mitte Pekingis/Shanghais ei võetud just kasutusele miski 16 vesinikuelemendi peal liikuvat bussi (Mercedese või Scania toodang).

Tsiteerin::
praeguste alternatiivide (nt biodiislid jms) miinuseks on see, et praegusel hetkel on nende khm kuidas see nüüd oligi ??? energeetiline kasutegur just nimelt selline, et nende valmistamiseks kulub rohkem energiat (põldude harimise jne näol) kui nad ise annavad.


Kohe näha, et räägib inimene, kes põllumajandusest midagi ei tea LaLaLaa

Euroopas näiteks on hetkel metsik teravilja ületootmine, selle võiks kõik kütuseks pruulida. Energiat (diislit) kulub ühe tõeliselt suure põllu harimiseks märksa vähem kui arvata võiks. Lisaks sellele, et etüülipõhine kütus on loodussõbralikum, on sel ka suurem kütteväärtus, st. ta annab mootorile veidi enam jõudu kui bensiin.
_________________
--taevas linna kohal oli läbikõrvetatud vooluringi värvi--
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
hjarg
Post count matters!


Liitunud: 9 Jan 2003
Postitusi: 1207
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Kolm Aug 17, 2005 07:30    Teema: Vasta viitega

Muideks, ega keegi ei ole ära unustanud, et naftal on peale meie autode edasiliikumise veel teisigi funktsioone?

Aga need va vesinikuautod võiksid juba ruttu tulla. Ma nutan silmad peast iga kord, kui ma oma auto tanklasse viin. T_T

Pandeemiast niipalju, et Must Katk, mis Euroopat 1347-50 tabas, tappis väidetavalt kolmandiku Euroopa rahvastikust ehk circa 20 miljonit matsi. Tegemist on vist kõige hullema epideemiaga siiani... ja mede esivanemad elasid rõõmsalt edasi. Kuid oletada, et pandeemia sama laia mõjuga on, on tsipa rumal.

Esiteks, kui ma nüüd mööda ei pane, on selle vastu ravim olemas. Teiseks, see on linnugripp. Kolmandaks, see on juba tükk aega möllanud ja siiamaani oli minu mäletamist mööda alla saja teadaoleva inimsurma juhtumi. Ehk siis, sama kui SARS- ca 90% haigeksjäänud inimestest paranesid, kuid kogu maailma ajakirjandus kisas, et uus surmav, hävitav ja elu maalt pühkiv viirus.
_________________
Roses are red
Violets are blue
All of your base are belong to me
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
pansomon



Liitunud: 26 Veeb 2003
Postitusi: 468
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Kolm Aug 17, 2005 10:18    Teema: Vasta viitega

erick kirjutas:

Tsiteerin::
töötavaid ning korralikke (loe majanduslikult elujõulisi) vesinikelemendiga mootoreid ei ole ning on kahtlane kas ka tuleb.

Err, majandusliku poole kohta ma ei oska midagi öelda, aga asjad on olemas ja sõidavad. Neetud värk, ma ei leia kusagilt enam seda linki, aga kas mitte Pekingis/Shanghais ei võetud just kasutusele miski 16 vesinikuelemendi peal liikuvat bussi (Mercedese või Scania toodang).


nad on küll olemas ja sõidavad, aga märksõnaks ongi majandsulikkus. vesinikelemendid maksavad tohutut raha. ning pole näha, et need hinnas alla lähevad. lisaks sellele kasutatakse vesinikelementides plaatinat, mida aga teadupärast ei ole maa peal kuigi palju.

quote:
A single hydrogen fuel cell requires 20 grams of platinum. If the cells are mass-produced, it may be possible to get the platinum requirement down to 10 grams per cell. The world has 7.7 billion grams of proven platinum reserves. There are approximately 700 million internal combustion engines on the road. Ten grams of platinum per fuel cell x 700 million fuel cells = 7 billion grams of platinum, or practically every gram of platinum in the earth.
unquote---

loomulikult ma pole teadlane ning võibolla mõeldakse plaatinale välja alternatiiv.

Tsiteerin::
praeguste alternatiivide (nt biodiislid jms) miinuseks on see, et praegusel hetkel on nende khm kuidas see nüüd oligi ??? energeetiline kasutegur just nimelt selline, et nende valmistamiseks kulub rohkem energiat (põldude harimise jne näol) kui nad ise annavad.


erick kirjutas:

Kohe näha, et räägib inimene, kes põllumajandusest midagi ei tea LaLaLaa
Euroopas näiteks on hetkel metsik teravilja ületootmine, selle võiks kõik kütuseks pruulida. Energiat (diislit) kulub ühe tõeliselt suure põllu harimiseks märksa vähem kui arvata võiks. Lisaks sellele, et etüülipõhine kütus on loodussõbralikum, on sel ka suurem kütteväärtus, st. ta annab mootorile veidi enam jõudu kui bensiin.


põllumajandus pole minu tugevaim külg. küsimus on aga siiski energiavajaduses. tõsi ma natuke alguses eksisin - biodiisli kasutegur on siiski 0-st kõrgemal, väidetavalt 3 vms. naftal on see kasutegur 30.
aga igatahes - meie energiavajadus on tohutult suur. ning et seda biodiisliga katta on vaja tohutuid maa-alasid põllu alla panna. rääkimata ruumiressursist, mida see vajab, ei saa tähelepanuta jätta sellise suuremõõtelise põllumajanduse mõju "looduse tasakaalule".

jälle tsiteerides:
The ghoulish reality is that if we wanted to replace even a small part of our oil supply with farm grown biofuels, we would need to turn most of Africa into a giant biofuel farm.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
douji



Liitunud: 24 Veeb 2005
Postitusi: 1079

PostitusPostitatud: Kolm Aug 17, 2005 14:19    Teema: Vasta viitega

kõige karmimaks teadaolevaks pandeemiaks nimetatakse 1918-19 aasta grippi: http://www.stanford.edu/group/virus/uda/
keskaja must surm - mida iganes see endast täpselt kujutas, pole selge, kas tegu oli just muhkkatkuga - tegi hinnanguliselt tõsisemates kolletes 1-0 kuni 90%-ga elanikkonnast. mis, koos Aafrika HIV-immuunsete prostituutide fenomeniga, andis mu lp bioloogiaõpetajale alust väita, et ka kõige hullemate nakkushaiguste korral osutub min 10 % populatsioonist iseeneslikult (st vaktsineerimatagi) immuunseks. elukorralduslikud tagajärjed sõltuvad lisaks muidugi sellest, kes ellu jäävad - SARS paistab silma sellega, et surevad sisuliselt ainult vanemad inimesed, 60+ ehk juba tööeast väljas olijad, mis tegelikult ülejäänud ühiskonna toimimist eriti ei mõjuta. I maailmasõjas samas notiti maha terve generatsioon noori Lääne-Euroopa mehi - naised läksid tööle, hakkasid makse maksma, said valimisõiguse & the rest is history.

Erick kirjutas:
Ära sa räägi, ma olen seda isegi vist kuulanud. Kaur Alttoa?


teine linn ja teine kool... konkreetne jutt vist oli pärit Mart Kalmu lobasuust.
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    baka.ee foorum / -> üldine Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: