Urotsukidoji Perfect Collection

[Trash]

Urotsukidôji Legend of the Overfiend Part One: Birth of the Overfiend - Chôjin densetsu 1: Chôjin tanjô hen - Hideki Takayama 1987

Urotsukidôji Legend of the Overfiend Part Two: Curse of the Overfiend - Chôjin densetsu 2: Chôjin jusatsu hen - Hideki Takayama 1988

Urotsukidôji Legend of the Overfiend Part Three: Final Inferno - Chôjin densetsu 3: Kanketsu jigoku hen - Hideki Takayama 1989

Urotsukidôji Legend of the Demon Womb Part One: A Prayer for the Resurrection of the Lord of Chaos - Shin chôjin densetsu Mataiden 1: Kyô-ô fukkatsu eno inori - Hideki Takayama 1990

Urotsukidôji Legend of the Demon Womb Part Two: Battle at Shinjuku Skyscrapers - Shin chôjin densetsu Mataiden 2: Shinjuku matenrô taisen - Hideki Takayama 1991

Anime 18



Selle OVA-sarja puhul on tegemist ühe mu esimese animemaailma tutvusega. VHS sai laenatud Guvatrakis töötavalt vanemalt kutilt kelle nime kahjuks enam ei mäleta, küll aga neid tunde mis me Opsiga mehe töökoha ukse taga istusime lootes, et seekord on meie jaoks paar animekassetti kaasa võetud. Mees kunagi täpselt ei osanud öelda millal tööle jõuab, ühmas, et nii keskpäeva paiku ja lubas kodunt mõned Inglismaalt ostetud Manga Entertainment´i videokassetid kotti panna, mõnikord unustas ja siis sai niisama tühja passitud, kui aga kaasas oli, läks koheselt lähedalelava Opsi videomaki poole jooksmine lahti. Palju filme tal just ei olnud aga mida leidus, oli puhas kuld, viieteistaasta tagune anime koorekiht.
Urotsukidoji meeldis mulle koheselt, sai ümberlindistatud ja paar korda hiljemgi masinasse suratud. Mõned aastad hiljem nägin ära ka teise ja kolmanda episoodi, kaks viimast aga alles nüüd, selle complete box´i raames. Sari muidugi jätkub, kuid esialgu piirdun viie osaga, sest ühtpidi sai juba piisav kogus seda deemonite erootlisi ja vägivaldseid mänge nauditud ja teseks ei olnud lõpp just ka uudishimu julgustav.



Urotsukidoji´st rääkides tehakse ikka ja jälle juttu OVA esimesest osast ja on ka põhjust. Minu jaoks isiklikult on see jäänud siiani absoluutseks deemonianime tipuks ja seda suuresti tänu tumeda erootika sissetoomisele. Ma ei ütle porno, sest käesolevas animes ei ole minu jaoks üsna graafilised suguaktid kunagi suuremat tähtsust omanud kui maagia ja võluvööndi loojad, seksuaalenergia tootjad, sest kuidas muidu iidseid olendeid ja nende müstilisi võimeid äratada, pelgalt verest jääb ju väheks. Siinses animes on see justkui tasakaalus, on verejugadega goret ja tilkuvat seksi, kuid nende eesmärk on hoopis kolmanda, dimensioonidevaheliste elementide tume ja depressiivne turgutamine. Dramaatiline exploitation.



Teine ja kolmas osa kannavad veel väheke esimese episoodi inertsi, kuid juba tuleb sisse kordamisi ja taaskäitlusi, lugu ise ei ole enam nii põnev ja tegelaste karakteriarendus minimaalne. Neljas ja viies olid küll samm juurte juurde, kuid lõplikku naudingut ei paku needki osad, sees on lõpetamatuse tunne, püüd haarata liiga palju, pakkudes samas proportsionaalselt vähem meeleteravusi ja uudsust.



Pidev jätkumise ja lõppemattuse tunne saadab aga kõiki OVA jaksosid, isegi esimene ning veel täiesti arvestatav teine ei püüa otsi kokku tõmmata ning lõppkokkuvõttes on see natuke frustreeriv. Ei võida hea ega halb, lahing süütute neidude, ülivõimetega noormeeste ning maailmade vahelise ülemvõimu pärast kestab lõputult, üks jubedik-deemon vahetab teise välja ja kõik algab taas otsast. Väga hea algus, kuid liigtavaline lõpp. Siiski pean Urotsukidoji´t väga heaks üleloomulike jõudude lahingsarjaks tänu kohatisele meisterlikule horrori, erootika ja fantasy segamisele.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/