The Five Star Stories

[Trash]

Five Star Stories

- Kazuo Yamazaki 1989

ADV



Esiteks raputas mind kauges Viie Tähe galaktikas kasutatavate sõnade kõla või siis oleks jaapanikeelset animet vaadates õigem öelda vist, et tõlkesõnade kõla. Hiigelmechasid kutsuti mortar headd´ideks ( päris detailitäpselt joonistatud ), nende juhid olid headdliner´id ja nemad kasutasid omakorda fatima´te abil lahingmasinate juhtimisel. Samuti jooksis ingliskeelsest subtiitritekstist läbi master´it tähendav sõna meister eestipärase kirjapildiga. Lahe! Morter Headd´id ja neid ümbritsev olid filmi tugevaim osa, ehe science fiction mis vähemalt minule tundus konseptilt originaalne ja ennenägematu.



Nimelt oli mecha töölesaamiseks vaja inimesest juhti ehk headlinerit ning tehisorganismi, inimeselaadset androidi, niinimetatud fatimat, kes töötas lülina masinajuhi ja masina vahel. Kuna masinate võimed polnud piiratud vaid tehniliste näitajatega, vaid kasutasid ära headlineri ja fatima mõttevooge ja emotsionaalseid võnkeid, luues läbi selle gigantmechale uusi omadusi ja võimeid, siis loomulikult pidid juhid ning neile alluvad tehisinimesed omama võitluskonet juhtides head klappi. Mida parem sobivus peremehe ja tema fatima vahel, seda tugevama energiavälja ning võimekamate omadustega mortar headd, mõnikord lausa jumalikku väge omav. Samas aga võis treenitud fatima asemel läbi ajada ka telepaatilise elukaga keda kutsuti etriml´iteks, kuid loomulikult ei olnud nende võimed androidiga võrreldavad.



Kui morter headd´de nüke välja jätta, siis sai veel ka parase annuse korralikku fantaasiamaailma, kuid kahjuks seadis seekord piirid anime kestvus. Mamoru Nagano mangasarjal põhinevana ei suutnud film oma 65 minutilisuses kuidagi kogu Viie Tähe maailma haarata ning meenutas seeläbi lihtsalt üksikut episoodi mõnest sari-saagast. Ei jõudnud ultra-androgüünsed tegelased sümpaatseiks muutuda ega taibanud ma kuningriikide suhetest midagi ning seetõttu julgen oletada, et anime oligi suunatud rohkem mangaga tutvunud inimesele.



Näiteks kui tead Star Wars´i maailma on sul lihtsam ka mõni samas universumis toimuv koomiksiseiklus või lisalugu kiiresti õigesse konteksti paigutada, kui aga mitte, jääb kõik olenema asja isiklikust kvaliteedist. Mangasarja lugemata võisin ma hinnata vaid selle järgi mida nägin ning selleks olid mortar headd´id oma kolmiksümbioosse ( inimene - poolmasin - masin + lisana jumalikkus ) juhtimisstiiliga ja see meeldis.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[acousmatique]

Nõustun sinuga -- iseenesest tore linateos, aga ilma mangat lugemata ei saanud FSS'i maailmasse eriti sisse elada ning mitmed tegelaskujud jäid ka kuidagi võõraks. Aga need puudused ei häirinud mind eriti kuna sel seerial on kuradi vinged mechadisainid ja üks parimaid (manga)logosid mida ma näinud olen:



Tugev, ikooniline logo annab minu puhul enam-vähem kõikidele loometükkidele mingisuguse vaieldamatu esteetilise nõksu juurde, tõenäoliselt sellepärast, et enamasti need logod ei ole eriti ilusad, või vähemalt huvitavad. FSS logo on väga 80-ndad ja väga ülbe, kõige paremaks mõttes. Koheselt on selge, et ees ootab midagi sügavat, karmi ja eepilist, milleni lihtne inimene niisama lihtsalt ei küündi.

Ja siis on veel selline asi (tegemist on mõõga käepidemega):



... mitte et terves seerias esinev tugev vertikaalsus meile asja juba selgeks ei teinud.
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀