Chäos:HEAd

[shadowman]

Sellest animest on siin-seal natuke räägitud, aga kuna tal oma isiklikku teemat pole, siis ma tunnen endal kohustust see nüüd luua. Jõudsin mõned päevad tagasi viimase osa ära vaadata ja tahaks nüüd natuke muljeid jagada.


Chäos;HEAd
anidb | ann | koduleht

Märksõnad:
action, angst, comedy, daily life, decetive, horror, school life, sci-fi, seinen, super power, tragedy, violence. Vau, aitäh, anidb.

Sisu: ¹
Takumi on raskeloomulise otakuismi käes vaevlev hilisteismeline kooliõpilane, kes elab merekonteineris, konsumeerib ohtralt koolat ja huvitub ainult kahemõõtmelisest maailmast. Lisaks on tal tohutult hea kujutlusvõime, mis paneb ta mõnikord olukordadesse, kus ta ei suuda reaalsust väljamõeldisest eristada. Samal ajal, kui Takumi oma vaikset nohikuelu elab, arvutimänge mängib ja animetegelaste kujusid kogub, hakkavad tema kodulinnas toimuma salapärased mõrvad ning levivad kuuldused eriti julmast sarimõrvarist, kes mõningate kuulujuttude põhjal pidavat vähemalt välimuse järgi hoopis üks kena väike tütarlaps olema. Ühel päeval saab Takumi interneti kaudu vihje lähedal toimunud mõrva kohta ja otsustab asja uurima minna. Ja leiabki eest julma veretöö ning selle keskmes seisva noore tüdruku, kes on parasjagu ametis oma ohvri kehasse järjekordse ora torkamisega. Takumi suureks hämmastuseks teab tüdruk tema nime ja annab mõista, justkui ta oleks teda sinna oodanud.
-----------
¹ - kopeerisin sissejuhatuse teisest teemast, kuna see on siiamaani pädev ja ei spoileda midagi peale esimese episoodi ära. Lisaks olen ma laisk.

Hinnang:
Anidb žanrimääratlus võtab selle anime sisu väga hästi kokku - komöödia ja tragöödia, igapäevaelu ja supervõimed, school life ja ängistav horror - terve mõistuse jaoks lihtsalt rida vastandlikke ning omavahel absoluutselt kokkusobimatuid sõnaühendeid, antud sarjas aga kõik ühte patta kokku pandud, vürtsiks veel natuke psühholoogilist thrillerit lisatud ning saadud kompott hoolega ära segatud, läbi keedetud ja lõpuks veel kaunistuseks tsipakene romantikat peale raputatud.

Põhimõtteliselt on tegu ikkagi psühholoogilise õuduslooga, kuigi aegajalt paistab, nagu üritaks tegijad meid seda fakti mõneks ajaks unustama panna, et siis vaatajat uinutanuna jälle mõne häirivama kaadri või külmavärinaid tekitava ideega lagedale tulla. Mis sa muud oskad mõelda, kui ühel hetkel näidatakse sulle suhtedraamat, kus üks pärismaailmast täielikult võõrdunud nohik jageleb kuue piltilusa tütarlapsega ning järgmisel hetkel asendatakse see näiteks kaadriga emast, kes ei suuda reaalsusega leppida ja hoiab hellitavalt süles oma ammusurnud, kõdunevat imikut. Selliseid kontraste tuli animes ette rohkem kui küll ja mitte ainult nende kahe äärmuse vahel, vaid ka kõikvõimalikes teistes suundades. Selle üle, et süžee ettearvatav oleks, igatahes kurta ei saa.

Mis aga selle potentsiaalselt täitsa hea anime minu jaoks natuke ära rikkus, oli äärmiselt antipaatne peategelane. Kaua sa ühe nutva ja halava, iga asja üle viriseva ja tüdrukute selja taha pugeva tüübi tegemistele ikka kaasa elada viitsid, minul vähemalt viskas suhteliselt kiiresti üle. Ma ei arva, et peategelane peaks olema alati tugev ja kõigile raskustele sirge seljaga vastuastuv, kuid minuarust keerati seekord vint natuke üle - inimlike nõrkuste ja iseloomuga tegelase asemel sündis hoopis üks tugevalt võimendatud stereotüübi esindaja, kes lõpuni üsna halliks ja näotuks jäi. Lisaks võiks see näitleja, kes Takumi tegelaskujule hääle andis, endale mingi muu töö leida.

Ülejäänud tegelased, tüdrukud, olid enamvähem OK, kuigi igaüks neist esindas suuremal või vähemal määral mingit stereotüüpi. Character development ei olnud selle anime puhul küll tugevaim külg, kuid oleks Takumit natukenegi sümpaatsemana kujutatud, poleks see mind vast väga häirinud.

Ühesõnaga on tegu igas mõttes äärmuseid kompava animega. Ning lõpptulemus on täpselt selline, nagu üks matemaatikaga kursis olev inimene võib arvata - keskpärane. Ka muusikaline külg järgis sama valemit: OP oli suurepärane, taustamuusika normaalne ja ED täielik jura. Visuaalsele poolele etteheiteid teha ei saa (Madhouse ikkagi).

Lõpetuseks üks pilt wikipediast, ekraanilaskude tegemiseks pole seda animed kahjuks enam käepärast.

[Ummi]

Mõnusa ED'iga anime. Näitas, kuidas mõni hea idee ikka ja jälle igavaks jamaks moonduda suudab.
_________________
baka pole surnud, me postitame siia peaaegu iga kuu

[tyger]

Esimesed episoodid olid lihtsalt super, ülejäänud lendasid kolinal allamäge. Üks sellistest animedest, mille võib vabalt vaatamata jätta. Aga nõustun 100% Ummi'ga, ED on väga hea.
_________________
Animelist ver5.

[shadowman]

Mida te selles endingus kuulete, mina ei saa aru. Täiesti ilmetu popplugu; umbes selline, mida Eurovisioonile võiks saata. Rääkimata äärmiselt imalatest sõnadest.

[tyger]

[Stopa]

Sekundeerin @ shädõumään.
Lihtsalt huvi pärast otsisin jutuubist EDi üles, ei paku pinget
Back to listening to Queen then...
_________________

Arvake ära kaks kõige paremat animefrantsiisi üldse. Saatke oma variandid mulle. Võitke šokolaadi.

[shadowman]

[Will]

Algus tuli jah kõva pauguga, aga edasi sai ideemeistritel vist mõte otsa ja prooviti kuidagi osad kokku veeretada. Jätsin 7'nda osa järelt pooleli.

Ilus ülevaade muidu.

[siret95]

minu arust võiks sellele animele anda hinnangu 5/10 kuna vahepeal oli see nii ajuvaba et kohe no ......
ja üldse mulle ei meeldinud see peategelane ta nägi suht kahtlane välja
_________________
http://myanimelist.net/profile/siret95

[ShiroiNeko]

Meeldis, aga oleks v6inud parem olla .D

[Võhik]

Kordan eelkõnelejate juttu, et algas väga tugevalt, aga siis vajus ära. Alguses käsitleti mõnusalt otaku teemat, kuid kuskil sarja poole peal hakkas see kaduma ning ühiskondlik sõnum sellega ka kadus. Sarjas meeldis mulle ka pärismaailma ja peategelase hallukate segunemine: alati oli huvitav spekuleerida kumma asjaga on tegemist, aga ka sellega on sama lugu, et lõpu poole kadus ka see huvitav tahk ära. Päris viimane osa oli ka minu arust suht... kahtlane. (mulle meeldis OP)
_________________
Colorless green ideas sleep furiously.
SDE-inimene
Feilfest