Filmisoovitused

[shadowman]

Kes midagi lihtsat ja toredat näha tahab:
Bridge to Terabithia (hoiatus: eeldab mõningast lapsemeelsust)

Eesti kinodesse jõuab film küll alles mais, aga mujal maailmas on juba DVD väljas.

Igatahes julgen soovitada. Ka täiskasvanutele. Ülesehituselt meenutab film natuke My Neighbor Totoro'd. Midagi ilusat ja positiivset halli argipäeva.

EDIT: peaks veel mainima, et see ei ole mingi suvaline Narnia koopia, nagu treileri järgi ekslikult arvata võib. Tegemist on hoopis teist masti filmiga.

[Trash]

Koreas toodetud komöödiatega tuleb vägagi ettevaatlik olla, 90% neist on täiesti mõttetud janditamised, tase milleni isegi Hollywoodil on raske langeda. Sellest järelejäänud kümnest protsendist on suurem osa musta huumoriga vürtsitatud täiskasvanute draamad, kuid on ka mõningaid erandeid. Otsustasin teile paari väga head noortekomöödiat tutvustada, kahetsema peale vaatamist ei pea vast keegi.



Sex Is Zero - Saekjeuk shigong - Je-gyun Yun 2002

Sex Is Zero on film mida püütakse kangesti reklaamida kui korea "Kuuma pirukat" (American Pie), kuid see määratlus ei ole just kõige täpsem. Loomulikult on filmis paar allavööd nalja ja seksi ümber tiirlevat teemat, kuid ameerikaliku noortekomöödiaga harjunule võib film olla isegi šokeerivalt traagiline. Sõjaväeteenistusest naasnud Eun-shik on ülikoolis üks vanimaid õpilasi. Natuke kohmakas ja äpulik, kuid väga heasüdamlik, ning sõpradega arvestav kamraad armub peatselt noorde ja kogenematusse Eun Hyo´sse. Loomulikult pole Eun Hyo süda vaba ja nii peabki noormees endast kõik andma, et neiu tähelepanu pälvida. Üpris lihtne sisukokkuvõte ei anna aga edasi gfilmi kõiki nüanse Palju raskeid ja valulikke teemasid on lisaks naljale suudetud siia samuti lisaks panna, mitte ainult naer vaid ka sügavalt mõtlemapanev draama. Olin üllatunud kui hea film see oli, ning samuti on kiitust jaganud ka kõik mu sõbrad.



My Little Bride - Eorin shinbu - Ho-joon Kim 2004

Kanadast õpingutelt naasnud kolmekümnendates mehevolask Sang-min saab oma vanaisa surivoodil teada, et ta peab abielluma oma onutütrega, kuna see on vanaisa viimane tahe. Loomulikult tuleb välja, et poisi isa olui kasulaps nii, et insesti teemat siin pole, küll aga jääb pedofiilia hõng õhku, kuna onutütar on vaid 15 aastane. Vanematele vastu ei vaielda ja noored abielluvadki, asutavad ühise kodu ja proovivad kõigile armastat noorpaari mängida. Tegelikult nad loomulikult koos ei maga ja loodavad peale vanaisa surma koheselt lahutada. Vanaisa aga saab noorte abielust hoopis lusti juurde ja asub jõudasalt paranema.
Filmis on hästi lahedalt kujutatud kahe eri vanuses inimese mõttemaailma. Nooruke neiu Bo-eun on poistest ja esimesest armastusest unistav kooliplika, nunnu ja armsake. Abikaasa taas vastupidi eluegne poissmees, lärmakas, purjus ja alati pullitamise peal väljas. Siiski suudavad kaks eri vanuses ja iseloomuga inimest ... noh, nagu ikka. Tasub vaatamist kasvõi Bo-eun´i mängiva armsa Geun-yeong Mun´pärast. Mitte just kaunitar korea mõistes, kuid ääretult veetlev küll. Bedobear on selle filmi ametlikult heaks kiitnud. Urr Urr...



Innocent Steps - Daenseo-ui sunjeong - Young-hoon Park 2005

Mitte nii hea kui eelmised, kuid tänu pisikesele Geun-yeong Mun´ile taas täitsa nauditav. Pettunud peotantsu meister on just kaotanud oma pikaajalise tantsupartnerist girlfriendi oma konkurendile. Masendunud mees nõustub hiinast saadetava uue partneriga, kuid saabub hoopis tantsija õde kes loomulikult samme ei tea. Young-sae asub kangekaelset tüdrukut tantsima õpetama ja koos minnakse järgmisele turniirile. Üpris banaalne ja tavaline lugu, kuid mulle seekord selline nunnutamine meeldis. Tantsud tähtedega korea moodi. He he !



My Sassy Girl - Yeopgijeogin geunyeo - Jae-young Kwak 2001

My Sassy Girl on arvatavasti kõige kuulsam korea komöödia ja isegi meie DVD lettidelele eestikeelsete subtiitritega jõudnud. Ma olin filmi kohta nii palju kiidusõnu kuulnud, et vaadates tabas isegi väike pettumus. No niiiiii hea see nüüd ka ei olnud, kuid igati lahe vaatamine kindlasti. Film põhimõtteliselt sellest kuidas ulaks tüdruk oma boyfriendi kiusab, mõnitab ja alt veab. Nagu korea filmile kombeks on sees loomulikult ka kurvem noot mis sassy girl´i kiusamis motiive väheke valgustab. Romantiline komöödia paari tõsise teemaga. Kindlasti tasuks enne vaatama hakkamist lugeda filmi kohta käivat triviat. Nimelt on see teos tihedalt täis varjatud sõnumeid mis annavad võtme hilisemalt toimuva mõistmiseks. Mina ilma lugemata neid vihjeid ei näinud.



Veel üks pilt noorest Geun-yeong Mun´ist.
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[-XXX-]

hiljutu vaatasin ära "animatrix"
väga huvitav

[zork]

[Karst]

Tetsuo oli väga hea ja ka muud sama autori teosed. Korea õudukad ei ole midagi võrreldes Indohiina ja Bali´ õudkatega. Jaapanis ei ole eriti head horrorid.
_________________

[Robin, komadori]

[Keitarō Urashima]

[Robin, komadori]

THII RINGU AND GRUUUDG
_________________

Kui sa siia vajutad siis sa oled lahe
See pole vampiiri mäng..See on DS-play..Vajuta
740011
924

[Robin, komadori]

THII RINGU AND GRUUUDG
aaa..
sorry..
thii ringu and gruuudg
_________________

Kui sa siia vajutad siis sa oled lahe
See pole vampiiri mäng..See on DS-play..Vajuta
740011
924

[Karst]

See ei ole tõsi. Ma ei tee Jaapanit maha!!!

Ma lihtsalt olen näinud hästi palju aasia horroreid, sest mul isa on Lähis-Ida kultuuri ja filoloogia proffessor nii, et tean Aasiast päris palju, aga need horrorid, mis ma Jaapanis nägin ei olnud eriti head, võrreldes nendega, mis olen varem näinud.

Kuid enamus Jaapanist tulev värk on ikka puhas kuld!
_________________

[Keitarō Urashima]

[Trash]

[incognito]

ma vaatan siin pole soovitatud Akira Kurosawa teoseid, teen otsa lahti öeldes et kindlasti vaadake ära Shichinin no samurai, Yojimbo ja Kagemusha. Esimesest vändati paari aasta eest ka anime Samurai 7 mida arvatavasti suurem jagu selle foorumi kasutajatest ka näinud on. Seitsmest samuraist oli Tallinnas eelmisel suvel ka vabaõhulavastus

[Keitarō Urashima]

Kas keegi mulle Jaapani yakuza filme oskab soovitada? Hetkel panin Battles Without Honor and Humanity vaikselt tirima, pidavat olema Jaapani Godfather. Ja Takashi Miike Black Society Trilogy panen ka varsti hakkama. Niiet on soovitusi?
_________________
Tuntud ka kui: raidoukuzunoha, Raziel, Hauatagune

Welcome to..... Velvet Room.

[dipsy]

[Trash]

[Keitarō Urashima]

Muide, nüüd tuli alles meelde. Veel võiks keegi soovitada pinku filme (kuigi kahtlen sügavalt et keegi nendega siin kursis on). Hisayasu Sato tundub see õige mees olevat, kelle töödest alustada. Või mis te arvate?
_________________
Tuntud ka kui: raidoukuzunoha, Raziel, Hauatagune

Welcome to..... Velvet Room.

[Trash]

[Trash]

Paar viimasel ajal nähtud head aasia filmi. Lühendatult oma filmiblogist.



Nobody Knows - Dare mo shiranai - Hirokazu Koreeda 2004

Hirokazu Koreeda film keerles mööda maailma festivale koos Parki Oldboy´ga. Ühes autos kõrvuti need filmirullid sõitsid, kõrvalsaalides pandi nad masinasse, sama võimsalt aplodeeriti mõlemale ja samas arvustuses mainiti nimed ära. Isegi eesti kuulsad filmikriitikud rääkisid vaid neist kahest filmist nii, et infot voolas voolas sisse uksest ja aknast, nime pani kõrva taha isegi järvamaa lüpsja. Oldboy sai peatselt ära nähtud aga Nobody Knows jäi kuidagi kättesaamatuks. Hiljem sõber Ops hankis endale filmi ja laenas selle mulle, kuid möödus pea aasta enne kui ma alles nüüd selle ära vaatasin. Põhjus nii pikaks venitamiseks peitus Opsi antud hinnangus, et nii kurba filmi sa teist ei leija ja kindel masendus peale vaatamist on 100% garanteeritud. Seda juttu oli saanud muidugi lugeda ka igast filmile kirjutatud arvustusest ja loomulikult oli ka Opsil õigus. See oli masendav film.
Üllatuslikult aga mitte nii hingekriipiv kui ette kujutuses endale juba pildi loonud olin. Nobody Knows´i masendav mõju polnud mitte pidevas ja peatumatus ebaõnnes ega järjest halvenevas olukorras, vaid õnnetute sisemises üksinduses. Loomulikult toimusid ka kõik eelmainitud asjad. Peale ema Osakale tööle sõitmis üksi jäetud laste olukord majanduslikult halvenes, raha lõppes ja söögilaud jäi tühjemaks, kuid need olid vaid raam pildile mille nimeks on üksildus. Vanem 12-14 aastane poeg ei olnud päevagi koolis käinud, kuna hoolitses nooremate õdede vendade eest ja oli sunnitud perega tihti elukohta vahetama. Sellest tingituna tundis ta puudust omaealistest sõpradest, mängukaaslastest kellega tal oleksid samad huvid. Temast paar aastat noorem õde aga igatses meeletult ema lähedust ja elas raskelt üle igat ema lahkumist kuudepikkusele "töömatkale". Noorimadki lapsed oleks vajanud teiste laste seltskonda mängimiseks. Lapsed perekonnas hoidsid ja armastasid teineteist kuid see ei rahuldanud enam nende vajadusi, sisimas olid nad kõik murest murtud ja üksikud. Sellel jaapani perel polnud muud kui pikkisilmi oodata heal juhul ema nappi külaskäiku, halvimal juhul aga raha, et lihtsalt kõht täis süüa. Tugev draama, mitte punnitatud pisarakiskuja. Karm ja realistlik.



Expect the Unexpected - Fai seung dat yin - Tat-Chi Yau 1998

Pealkiri ütleb kõik. See mis filmi lõpus toimus oli ikka nii ootamatu, et isegi minul kui HK kino üllatustega harjunul vajus lõug meetri jagu lahti. Tat-Chi Yau pakkus juba filmiga The Longest Nite meeletut põnevust, kuid see mis ta seekord tegi oli lihtsalt faking geniaalne. Pooleteisttunnisest filmist võtab tunnikese enda alla politseinspektorite armuasjad, kus Ching Wan Lau cupidona proovib jaoskonnas kõiki politseinikke paari panna. Nihverdab ees ja taga, peaasi, et kõik õnnelikud oleksid, kaunid kaasad käevangus ja tuju hea. Vaevu jõuavad politseinikud veel mainland´ilt saabunud juveelivaraste punti otsida ja oma jälitustegevust arendada, üks lõputu armastamine röövib kõik aja. Oli küll alguses kangesti Breaking News´i meenutav haarav tulevahetus korghoone koridorides ja filmi keskpaiku samuti kerget madistamist, kuid muidu suutis see lõputu koomiline armastusega nunnutamine kõik su meeled vaigistada. Vaatasidki juba kui armudraamat ja siis virutatati kõige ootamatumas kohas selline mats labidaga pikki nägemist, et silmist purskus sademeid ja adrenaliin voolas soontes vere asemel.
Paistab, et Milkyway produktsioonikompaniina tähendab ikka rohkem kvaliteeti kui kassanumbritele orienteeritud kino, kuigi To on ise vastupidist väitnud. Kõik viimasel ajal nähtud Milkyway filmid on ikka bväga kobedad olnud, pettumust pole pakkunud ükski. Expect the Unexpected oli aga lausa mõistusevastaselt võimas. Justkui Johnny To parim film kus kohal meistri enda lemmiknäitlejad Simon Yam, Ching Wan Lau ja isegi koomiline paksuke Suet Lam saab korra juhmi näo ära näidata. Aga ikka see lõpp, see lõpp...



Long Arm of the Law - Sheng gang qi bing - Johnny Mak 1984

Kowlooni kriminaal palkab mandrihiinast oma endised sõjaväekaaslased kampa, et läbi viia viimane suur juvelirööv kindlustamaks muretut tulevikku. Raskustega üle piiri Hong Kongi jõudnud jõugul aga ei lähe kõik nii libedalt kui esialgu suurejooneliselt loodeti. Juvelirööv jääb ära ja elamisraha teenimise nimel koksavad armeekaaslased maha mehe kes hiljem selgub kuuluvat politseiridadesse. Viis ohmust maapoissi suurlinnas on alul koomiline vaatepilt, kuid politsei ja kohaliku triaadi survel muutuvad lääne imede üle päid vangutavad mehed peagi külmaverelisteks killeriteks. Kui muu kapitalistlikus ühiskonnas paneb neid imestama ja mõjub naljakana, siis relvadega laskmisel on kõik sama ja seda tööd nad tunnevad. Jaht viiele relvastatud hiinlasele Kowlooni tänavail võib alata.
Long Arm of the Law oli nii tihe actioni film, et karp vajus lahti. Kui olen pidanud realistlikku politseithrillerit selle aastasaja HK kino uudseks lähenemiseks, siis see teos tõestas vastupidist. Tüüpiliste üleheroiliseeritud kangelasfilmide kõrval valmis Hong Kongis kaheksakümnendatel ka selline pärl mis minu jaoks muutus koheselt HK kinokusti verstapostiks. Killule koomikat ja romantikat, sümpaatsed kamraadid, ning meeletu kuuliorgia mis samas hetkeksi ei muutunud muinasjutuks ega üliinimlikeks tapatalgudeks. Kuulid purevad nii vastaseid kui ka pätte endid, jättes verest nõretavad kujud end Walled City tänavatelabürindis edasi vedama.
Praeguseks lammutatud Walled City, kui enne Mongkoki tihedaimalt asustatud HK osa, annab filmile selle õige fiili. Nii pimedad ja käänulised kui on selle linna tänavad ja nii mustad kui on selle linnaosa elanike elatusallikad on ka kohalike pättide elu. Ka nende saatus lõi linnaga samas rütmis hävingule vastu. Elada ja surra Kowloon Walled City´s, faking võimas värk !
_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Trash]

Meatball Machine - Mîtobôru mashîn - Yudai Yamaguchi, Jun'ichi Yamamoto 2005

Tetsuo kohtub Gwar´iga, Akira transformer mechadega ja liha loob sümbioosi metalliga. Mega meat ripping cyber-horror jaapanist. Verd pritsib justkui kastmisvoolikust, jäsemeid lendab kui ketassaag sööb lihha ja inimkehad sülgavad orgaanilistest relvadest konditükke justkui tinast püssikuule. Inimkehad transformeeruvad relvadeks, tulnukad söövad ja paarituvad teineteisega, metallist robotkrabid varitsevad ohvreid, ringi liiguvad müstilised "necroborgide" püüdjad, ning ujedal peategelasel jagub aega ka romanilisteks tunneteks. Lõpus on veel väike selgitav twist kus käiakse välja mõte mis lubab hea horoskoobi korral veel ka järjelugu.
Mitte aeleski varem ei ole B-horror ja kodukino sci-fi nii vihane ja raju olnud - kõik alates disainist ja eriefektidest ning lõpetades stoori ja tegelaskujudega oli nii meeletult kaasakiskuv ja weird, et taevani kiitmata sellest filmist mööda ei saa. Jaapan ikka oskab, kogu see nende kultuur (anime, kaiju ja manga ) annab nii kindla põhja alla, et ehitada saab ükskõik mida ja millest, paraleelid varasemate hittidega on kiired tekkima, ning asi töötab. Tetsuo´t või Electric Dragon 80.000 V ´it võid proovida euroopas või ühendriikides ka odava rahaga valmis meisterdada, kuid asjal puudub hing ja tulemuseks on järjekordne straight to video soperdis mis heal juhul jõuab mõne gore ajakirja veergudele. Kui aga pisikesed japsid midagi säärast valmis meisterdavad, vaatad hoopis teise silmaga ja kiidad takka, kõik justkui loksuks omale kohale. Just selline peabki seal jaapanis elu olema.
Danger After Darki DVD reliisil on lisana veel Jun'ichi Yamamoto 1999 aastal tehtud lühifilm Meatball Machine, inspiratsiooni allikas remake´ile. Üllatavalt hästi töötasid eriefektid ja fiiling ka umbes 20 000 eesti krooniga vändatud 15 minutilises lühifilmis, kõik mis hilisemas suurteoses, oli juba siingi olemas. Meisterlik katsetus. Ka on lisana veel kümne minutiline Meatball Machine´i eellugu Recected By Death mis pakub sama võikaid nekroborgide duelle, purunevaid organeid ja veresadu. Lavastajaks põhifilmi efektimeister Yoshihiro Nishimura - mees kes pannud vere voolama paljudes jaapani horror filmides.

Lühendatult oma blogist. Siin on TRAILER.


_________________


http://trash-can-dance.blogspot.com/