Tagasi


 

 

 

 

 

Aidzu OVA-1
þanr: romantika / draama
formaat: OVA (2 osa)
fansubijad: AnimeJunkies, AnimeFactory, AnimeOne
välja antud: Studio Pierrot / 2002
arvustaja: hjarg



Tegemist on Katsura Masakazu samanimelisel mangal põhineva animega. Ichitaka Seto armastab Iori Yoshizukit, kuid ei julge seda talle tunnistada, kartes korvi saada. Segadust külvab veel juurde Ichitaka vana lapsepõlvesõber Itsuki Akiba. Nende eesnimedest "I"s" tulebki (ehk siis i-d).

Kuna OVA kestab vaid tund aega, ei ole üritatud mangat ümber rääkida, vaid on lihtsalt kirjeldatud ühte episoodi nende tegelaste elust. Ebaõnnestunult.

"I"si" OVA on nii halb, et ma ei oska oma kirjeldust kusagilt alustadagi. Võib-olla tegelased? Paistab, et eesmärgiks on võetud kõik peamised manga tegelased vähemalt ära näidata. See tähendab, et kõrvaltegelastele ei jõuta piisavalt tähelepanu osutada ning nad jäävad väga pinnapealseks. Lihtsalt selleks, et neid rahvale näidata, pole ju mõtet neid käsikirja tuua? Ka peategelaste kohta ei saa midagi paremat öelda. Täiesti kahedimensioonilised tegelased, kes suudavad jätta ülimalt ebareaalse mulje. Ilma mangat lugemata pole lootustki aru saada, kes on kes ja miks ta animes on.

Järgmiseks süþee. Sõna “halb” selle kirjeldamiseks ei sobi, sest see kõlab liiga hästi. Tegelaste käitumis- ja tegutsemismotiivid on olematud. Ichikata armastust Iori vastu on näidatud nii ebausutavalt kui võimalik. Kokkusattumusi on liiga palju - Ichikata lihtsalt sõidab rattaga mööda Jaapanit ringi, sattudes nii kogemata kohta, kus toimub Iori fotoseanss. Juhtumisi on see sama koht, kus ta lapsepõlves lubas, et saab 10 aasta möödudes kokku Itsuki ja veel ühe vana sõbraga. Üllatus-üllatus! Kogemata kell praegusel hetkel kukubki ning loomulikult on Ichitaka selle täiesti unustanud, ta lihtsalt ringi uidates saabub. Muidugi, vana sõbraga on ka probleeme - temaga jõlgub kaasa üks mootorratturite jõuk, kes äkki otsustavad tühja koha pealt ning ilma mingi mõjuva põhjuseta vanale sõbrale nuga tutvustada. Tekib tunne, et anime huvitavamaks muutmiseks otsustasid tegijad, et “pahad” peavad olema ning ilma märulita toime ei tule. Lisaks mälestused lapsepõlvest, mis täidavad umbes neljandiku niigi lühikesest OVAst ja mõjuvad ausalt öeldes tobedatena.

Märul. Nagu mainitud, on OVAdes mitmed märulistseenid. Ma ei tea, kas pinge tõstmiseks või selleks, et vaatajatel lõualihased haigutamisest krampi läheksid. Pikad tagaajamised, kus mootorrataste seljas istuvad kurikaelad ajavad elu eest jooksvat Itsukit taga… ning suudavad talle mitte järele jõuda. Või siis Ichitaka sõudmas paadiga kurikaelte poole… nagu kiirkaatriga. Ning viimaks stseen, mille puhul mul tekkis tahtmine omaette pobiseda: “Mina Tarzan, sina Jane”. Seda nimekirja võiks tegelikult lõputult jätkata, aga aitab küll.

Animatsioon kusjuures on ainus hea asi selle anime juures. Kuigi mitte tipp-klassist, on ta siiski silmale kena vaadata ning ausalt öeldes oli see ka ainus asi, mis mind sundis seda animet lõpuni vaatama.

"Isi" ma soovitaksin küll, aga ainult mangat. Animest aga tasub suure ringiga mööda käia.




hinne: 8.16
hindajaid:49