“Sin” algas üsna paljulubavalt, arvestades, et ma ei oodanudki midagi enamat ühest keskmisest märulifilmist. Sissejuhatus oli hoogne ja üsna kena ning hetkeks tundus, et seda filmi võib lausa vaadata.

Esimesed ohumärgid aga ilmusid juba algustiitrites. Nimelt ei olnud seal ära märgitud režissööri, küll aga oli filmil kolm produtsenti. Ning vaid kaks neist olid jaapanlased. Kui see ei anna põhjust muretsemiseks, siis ma ei tea, mis annab. Produtsendid teevad raha, nad ei tea filmikunstist tuhkagi. Nad teavad vaid seda, mille eest inimesed on nõus raha välja käima, kõik muu on nende jaoks teisejärguline. Tulemuseks on näotud filmid, mis tihtipeale käsitlevad huvitavaid teemasid, kuid teevad seda naeruväärselt ning pealiskaudselt. Ning isegi kui nende filmide teostus on esmaklassiline, siis panevad nad ikkagi haigutama ja jätavad suhu halva maitse.

“Sin” on ehtne produtsendifilm, mis põhineb arvutimängul (juba ainuüksi see fakt peaks filmisõbrad ärevaks tegema) ning räägib küberneetilisest superkangelasest võitlusest maffia ja mingisuguse suurkorporatsiooni presidendiga, kes juhtub olema modellikehaga psühhopaatiline naine. Ning ei tasuks ära unustada mutantide horde. “Hmm, kõik animeklišeed oleme kokku kogunud, kindlasti läheb see publikule peale”.

Ma ei tahaks rohkem oma aega raisata sellise mõttetuse peale, nagu seda on “Sin”. Stsenaarium on olematu ja koosneb ameerikalikest one-lineritest ning on läbi imbunud ebausutavusest. Väike näide: selleks, et hävitada pilvelõhkujatäit mutante ja lõpubossi, läheb politsei löökrühma kapten (äärmiselt originaalse nimega vennike – John Blade) sinna praktiliselt üksinda, võttes kaasa vaid mingisuguse hapra blondiinikese. How low can you go?

Teostuse poolest ei ole millegi üle nuriseda – on näha, et filmil on olnud eelarve. Filmi taustamaailm on päris lahe, kusjuures taevas rippuv linn ja Sinteki peakorter on ka ainsad asjad, mis takistavad mind hindamast seda filmi kõige madalama hindega. Kuid kui tasemel teostus on ainus, mis on määrav, siis tasuks pigem vaadata midagi tõeliselt head – näiteks “Cowboy Bebop”i. Kuid mitte seda.

Mõttetu.