Girls, guns & grenades!!!

Rally Vincent on professionaalne pearahakütt Ameerikamaa „tuulises linnas“, Chicagos. Ta sõidab Shelby Cobra GT500ga, lisaks peab relvapoodi ja omab oma maja keldris põhjalikku relvakogu. Ahjaa... ta on 19-aastane neiu.

„Gunsmith Cats“ põhineb samanimelisel mangal, mille autoriks Kenichi Sonoda. Nagu öeldud, peab Rally koos sõbranna ja seitsmeteistaastase pommieksperdist kaaspearahaküti Minnie May Hopkinsiga relvapoodi ning tööst vabal ajal jahib kurjategijaid. Kuid kui ta järjekordset kurikaela püüdes satub illegaalse relvaäri jälile, läheb lahti suuremat sorti segadus...

Üks (mulle) enimmeeldinud asju selle anime juures on, et ta püsib kahe jalaga maa peal. Ei mingeid deemoneid, maagiat, virtuaalsust ega müstilisi high-tech vidinaid, mis päästavad maailma. Ainult möirgava V8ga auto, suitsevad püstolirauad ja hiigelsuured granaadikõmakad. Ning kõik kolm eelmainitut leiavad „Gunsmith Cats“is ka ohtrat kasutust. GSC koosneb vaid kolmest osast – koos tiitritega vastavalt 26, 24 ja 27 minutit pikad – ja oskab need suurepäraselt ära täita. Seetõttu on kõige õigem vaadata „GSC“ korraga ära, sel juhul oleks nagu tegu kolmeks peatükiks jagatud filmiga.

Teostuselt sarnaneb „GSC“ parimate Hollywoodi märulikomööditega – pingelised tulevahetused vahelduvad tagaajamiste ja koomiliste stseenidega. Kahe peaosalise – Rally ja Minnie May tegevus ongi jagatud nii, et Rally juhatab sisse võitlusstseeni, mille lõpetab tema püromaani(tari)st kaaslanna, poetades pahadele kaela tosinajagu siidpaeladesse seotud granaate. „Gunsmith Cats“ ei võta end liiga tõsiselt, nii ongi peale plahvatust näha kõrbenud, ent siiski elus pahalasi kanderaamil ära kantamas. Samas on tegijad osanud leida täpselt õige tasakaalu mängulise ja reaalse vägivalla vahel, balansseerides osavalt mõlema kokkupuutepunktis. Stoori on mõneti auklik, ent seda tüüpi anime kohta täiesti korralik.

Kiire märulifilmi puhul on üheks olulisemaks määrajaks animatsiooni kvaliteet. „GSC“ puhul ei saa küll millegi üle kurta – tegelased on joonistatud detailselt ja liikumine on ülisujuv. Ka taustad on imekenad, sissejuhatavatele (autentse?) Chicago siluettidele ja erisuguste sise- ja välistegevuskohtade kujutamisele on pööratud vähemalt sama palju tähelepanu, kui tegelaskujudele. Kuna peategelased on naissoost, ei puudu ka kohustuslik fan-service, mis jääb maitsekuse piiresse ja paaril juhul seondub lõbusalt tegevusega.

Muusikavalik on läinud üheksasse, et mitte öelda kümnesse, olles GSC tugevamaid külgi. Iga osa alguses ja ka vahepeal kõlav jazzisegune theme on hoogne ja meeldejääv ning sobib väga hästi kaasavilistamiseks, ka ülejäänud anime vältel kõlav muusika on enamasti sarnase stiiliga, sulades pildiga täiuslikult ühte. Helindus on samuti hea, kusjuures kõrgpunktiks lausa peab olema Rally tuunitud Shelby GT500 taevalik mürin tagaajamisstseenides, mis võiks vabalt olla lindistatud päris autolt.

Lõppeks tuleb anda hoiatus, mis tegelikult küll peaks vast alguses asetsema – „Gunsmith Cats“ on puhas lõbu, mingit sügavamõttelisust pole sellest mõtet otsida. „GSC“ teab, kus on tema piirid – meelelahutus kõige ehedamal kujul, algusest lõpuni.